INFLUÉNSIA UTILIZASAUN INSTRUMENTU
KOMUNIKASAUN BA PRESTASAUN ESTUDU ALUNU IHA
ENSINO SECUNDÁRIO GERAL NU 01 DE LAUTÉM TINAN
HANORIN 2016
MONOGRAFIA
Hato’o Ba Departamento do Ensino de Química, Faculdade de Educação,
Arte e Humanidades, Universidade Nacional Timor Lorosa’e
Nu’udar Rekízitu Ida Atu Hetan Grau Lisensiatura (L.Ed)
Iha Área Edukasaun
Husi
Marzinho Almeida
NRE : 11.C. 04.054
DEPARTAMENTO DO ENSINO DE QUÍMICA
FACULDADE EDUCAÇÃO, ARTES E HUMANIDADES
UNIVERSIDADE NACÍONAL TIMOR-LOROSA’E
DÍLI
2016
ii
PAJINA APROVASAUN
Títulu: Influénsia Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun
Estudu Alunu Iha Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautém Tinan
Hanorin 2016
Prepara No Elabora Husi :
Naran : Marzinho Almeida
NRE : 11.c.04.054
Aseita No Legaliza Iha Dili Loron Terça Feira Data 13 Fulan Setembru Tinan
2016
Husi:
Orientadór I
(Ilídio Ximenes Moreira, M.Pd)
Orientadór II
(David Aleixo Guterres, M.Pd)
Koñesimentu Husi
Diretór Academico no Departemento
Do Ensino de Química
(Juvêncio de Castro Ruas, M.Sc)
iii
PÁJINA LEGALIZASAUN
Títulu: Influensia Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun ba Prestasaun
Estudu Alunu Iha Ensino Secundário Geral Nú 01 De Lautém Tinan
Hanorin 2016
Elabora no prepara husi Marzinho Almeida (N.R.E: 11.03.04.054)
Orientadór I Orientadór II
(Ilídio Ximenes Moreira, M.Pd) (David Aleixo Guterres, M.Pd)
Defende no responsabiliza ona iha konsellu Ezaminadór monografia nia oin
Iha loron Segunda Feira Data 19 Fulan Setembru Tinan 2016
Kargu Naran Asinatura
Ezaminadór I : Policarpo Ornai Neto, M.Sc …………………….
Ezaminadóra II : Anna Maria de Rozari, M.Pd …………………….
Ezaminadór III : Ilídio Ximenes Moreira, M.Pd …………………….
Koñesimentu Husi
Decano FEAH Diretór Academico no Departemento
Do Ensino de Química
(Pedro Soares, M.Ed) (Juvêncio de Castro Ruas, M. Sc)
iv
LEMA
Buka Siénsia sempre hasoru dezafiu oioin, maibé ho
pasiénsia bele alkansa ha’u nia mehi
Dedikatoriu
Monografia ne’e ha’u dedika ba :
1. Aman Maromak, ne’ebé Kria Lalehan no Rai
2. Ha’u nia Pai Julio Almeida (Matebian) no Mae Regina Almeida ne’ebé ho
sira nia domin mak hahoris, hakiak, kuidadu, eduka, orienta, no haboot
tiha ona ha’u iha mundu ne’e, nune’e mós ho sira nia sakrifisiu ba ha’u
nia estudu durante iha prosesu edukasaun husi nivel báziku to’o
remata estudu iha nivel Universitáriu.
3. Ha’u nia Bin Filda no Ozy, ne’ebé sempre fó apoiu no suporta
finanseiru no hanoin di’ak ba ha’u nia estudu durante husi nivel báziku
to’o nivel Universitáriu hodi atinje objetivu ne’ebé mak ha’u nia mehi.
4. Ha’u nia alin Azy, Tina, Marcel, Ersy no Mauveru ne’ebé durante ne’e
hein hela ha’u nia rezultadu estudu.
5. Almamater Universidade Nacional Timor Lorosa’e mak ha’u hadomi.
v
LIAN MAKLOKEK
Hana’i no Agradese ba Na’i Maromak ne’ebé mak fó ona nia grasa no
tulun ba peskizadór, hodi hakerek monografia ida ne’e ho titulo “Influénsia
Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu Iha
Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautém Tinan Hanorin 2016”
Ba prosesu hakerek monografia ida ne’e hakerek na’in sente katak se karik
laiha orientasaun no motivasaun husi parte ne’ebá relevante ne’e susar tebes ho
ida ne’e peskizadór hato’o agradesimentu ba :
1. Prof. Dr. Francisco Miguel Martins, M.Hum, nu’udar Reitor Universidade
Nacional Timor Lorosa’e.
2. Pedro Soares, M.Ed, nu’udar Dekanu Faculdade de Educação, Artes e
Humanidades ne’ebé servisu hamutuk ho Dosente sira iha Faculdade ida
ne’e.
3. Juvêncio de Castro Ruas, M.Sc, nu’udar Diretór Departamento do Ensino de
Química ne’ebé servisu hamutuk ho Dosente sira iha Departamentu ida
ne’e hodi lidera departamentu ida ne’e ho di’ak.
4. Ilidio Ximenes Moreira, M.Pd, nu’udar Dosente Orientador I ne’ebé fó ona
orientasaun no motivasaun durante hakerek monografia ida ne’e.
5. David Aleixo Guteres, M.Pd, nu’udar Dosente Orientador II ne’ebé fó ona
orientasaun no motivasaun durante hakerek monografia ida ne’e.
6. Dosente Departamentu Química tomak ne’ebé ajuda hakerek na’in iha
prosesu aprendizajen iha Departamentu ida ne’e.
vi
7. Sebastião Gonsalves, ne’ebé servisu iha administrasaun Departamentu
Química hodi ajuda no trata ona dokumentu hotu ho di’ak
8. Jeri Freitas, B.Ed, nu’udar Diretór Ensino Secundário Geral No.01 De
Lautém, ne’ebé fó lisensa hodi halo peskiza eskola refere.
9. Hato’o ba Mestre/a sira iha Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautém
ne’ebé fó sira nia apoiu durante hala’o peskiza.
10. Agradese ua’in ba alunu Ensino Secundário Geral Nu.01 De Lautém Tinan
Hanorin 2016, liu-liu ba alunu sira ne’ebé klasse 11O Ano CT hodi fó ona
sira nia opiniaun hodi responde kestionáriu.
11. Ba kolega Estudante tomak espesífiku ba periodu 2011 mak hanesan:
Domingos, Rmen, Mersy, Tiago, Lemos, Alcino, Agustino, Dario, Bety,
Atoy, Vitalia, Allu, Rozito, Amaro, Norberto, Apeu no Serzito, Nomos ba
sira ne’ebé mak ha’u la temi nia naran ida-idak.
12. Belun estudante sira hotu liliu belun estudante iha Departamento do Ensino
de Química ne’ebé tulun hakerek na’in ho ida-idak nia maneira. No mós fó
opiniaun no sujestaun ho nune’e peskizadór bele halo hotu monográfia ida
ne’e.
Ho nune’e peskizadór konsiente katak koñesimentu no matenek ne’ebé
iha sei menus liu ka seidauk kompletu. Tanba ne’e, peskizadór hein katak iha
krítika no sujestaun ne’ebé konstrutivu husi kolega sira no dosente tomak ho
hanoin atu desenvolve no haloos konteúdu monografia ne’e iha tempu tuir mai.
Dili, Agustu 2016
Peskizadór
vii
ÍNDISE
PÁJINA TÍTULU .............................................................................................. i
PÁJINA APROVASAUN .................................................................................. ii
PÁJINA LEGALIZASAUN .............................................................................. iii
LEMA ................................................................................................................. iv
LIA MAKLOKEK ............................................................................................. v
ÍNDISE ............................................................................................................... vii
LISTA DEZEÑU ................................................................................................ xii
LISTA TABELA ................................................................................................ xiii
LISTA ANEKSU ................................................................................................ xiv
REZUMU ........................................................................................................... xv
KAPÍTULU I INTRODUSAUN
1.1. Antesedente .................................................................................................. 1
1.2. Formulasaun Problema.................................................................................. 4
1.3. Objetivu Peskiza ........................................................................................... 5
1.4. Benefísiu Peskiza .......................................................................................... 5
1.4. Limitasaun Problema..................................................................................... 6
KAPÍTULU II FUNDAMENTU TEÓRIKA
2.1. Komunikasaun .............................................................................................. 7
2.1.1. Definisaun komunikasaun ................................................................... 7
2.1.2. Karakteristika Komunikasaun ............................................................ 8
2.1.3.Funsaun Komunikasaun ....................................................................... 8
viii
2.1.4 Prosesu Komunikasaun ....................................................................... 9
2.1.5. Komponente Komunikasaun ............................................................... 11
2.2. Telefone ....................................................................................................... 12
2.2.1. Definisaun Telefone ............................................................................ 12
2.2.2. Impaktu Pozitivu husi Telefone .......................................................... 12
2.2.3. Impaktu Negativu husi Telefone.......................................................... 13
2.2.4. Funsaun Telefone................................................................................ 14
2.2.5. Marka (Merek) Telemovél .................................................................. 15
2.3. Instrumentu Komunikasaun........................................................................... 16
2.3.1. Facebook ............................................................................................ 16
2.3.2. Whatsapp............................................................................................ 17
2.4. Prestasaun Estuda.......................................................................................... 18
2.4.1. Definisaun Prestasaun Estuda ............................................................. 18
2.4.2. Fatór Sira Ne’ebé Influénsia ba Prestasaun Estuda .............................. 20
2.5. Konseitu Peskiza ........................................................................................... 22
2.6. Ipóteza Peskiza ............................................................................................. 22
KAPÍTULU III METODOLOJIA PESKIZA
3.1. Fatin no Tempu Peskiza ................................................................................ 23
3.1.1. Fatin Peskiza....................................................................................... 23
3.1.2. Tempu Peskiza.................................................................................... 23
3.2. Populasaun no Amostra................................................................................. 23
3.2.1. Populasaun Peskiza ............................................................................. 23
3.2.2. Amostra Peskiza ................................................................................. 24
ix
3.3. Variavel Peskiza............................................................................................ 24
3.3.1 Variavel Independente ......................................................................... 25
3.3.2 Variavel Dependente............................................................................ 25
3.4. Eskala Sasukat .............................................................................................. 25
3.5. Téknika Rekolha Dadus ................................................................................ 26
3.6. Téknika Análiza Instrumental ....................................................................... 27
3.6.1. Teste validade ................................................................................... 27
3.6.2. Teste konfiabilidade............................................................................ 28
3.7. Prova Asumsaun Klasiku .............................................................................. 29
3.7.1. Prova Normalidade ............................................................................. 29
3.7.2. Eteroskedastisidade............................................................................. 29
3.8. Téknika Analisa Dadus ................................................................................ 29
3.8.1. Analiza Korelasaun ............................................................................ 29
3.8.2. Analiza Regresaun Simples ................................................................ 31
3.8.3. Analiza Ípoteze ................................................................................... 31
3.8.4. Analiza Koefisiente Determinante....................................................... 32
KAPÍTULU IV REZULTADU PESKIZA NO DISKUSAUN
4.1. Perfil Fatin Peskiza ....................................................................................... 33
4.1.1. Istória Badak Hari’i ESG Nu 01 De Lautém........................................ 33
4.1.2. Visaun, Misaun No Objetivu Eskola................................................... 35
4.1.3. Karakteristika Mestri/a........................................................................ 36
4.1.4. Karakteristika Respondente................................................................. 38
4.2. Rezultadu Peskiza ......................................................................................... 39
x
4.2.1. Teste Validade .................................................................................... 39
4.2.2. Teste Konfiabilidade........................................................................... 42
4.3. Prova Asumsaun Klasiku .............................................................................. 43
4.3.1. Prova Normalidade ............................................................................. 43
4.3.2. Eteroskedastisidade............................................................................. 43
4.4. Téknika Análiza Dadus ................................................................................. 44
4.4.1. Análiza Deskritiva Estatístika ............................................................ 44
4.4.2. Korelasaun Simples ........................................................................... 45
4.4.3. Analiza Regresaun Linear Simples ................................................... 46
4.5. Prova Ipóteza .............................................................................................. 47
4.5.1. Prova Koefisiente Regresaun Simples (Prova t) ................................. 47
4.5.2. Prova Koefisiente Determinante ........................................................ 48
4.6. Diskusaun ..................................................................................................... 49
KAPÍTULU V MAK TAKAN
5.1. Konkluzaun .................................................................................................. 52
5.2. Sujestaun....................................................................................................... 52
BIBLIOGRAFIA
ANEKSU
xi
LISTA DEZEÑU
Konseitu Hanoin ................................................................................................. 22
Prova Normalidade ............................................................................................. 43
Eteroskedastisidade............................................................................................. 44
Kurva Aseitasaun no Rezeitasaun ...................................................................... 48
xii
LISTA TABELA
Tabela 3.1. Valór Interpretasaun Koefisiente Korelasaun (r) ............................... 30
Tabela 4.1 Kuantidade Mestri/a bazeia ba Seksu ................................................ 36
Tabela 4.2 Nivel Edukasaun ba Mestri/a ............................................................ 36
Tabela 4.3 Estatutu ............................................................................................. 37
Tabela 4.4 Relijiaun ........................................................................................... 37
Tabela 4.5 Seksu Respondente ......................................................................... 38
Tabela 4.6. Totál Idade Respondente................................................................... 38
Tabela 4.7 Relijiaun............................................................................................ 39
Tabela 4.8: Teste Validade Variavel X ............................................................. 40
Tabela 4.9: Rezultadu Teste Validade Variavel Y ............................................... 41
Tabela 4.10 Rezultadu Prova Konfiabilidade Variavel ........................................ 42
Tabela 4.11: Análiza Deskritivu Estatistika ......................................................... 45
Tabela 4.12: Rezultadu Korelasaun Husi Variavel Rua ...................................... 45
Tabela 4.13: Rezultadu Análiza Regresaun Linear Simples ................................. 46
Tabela 4.14: Valór tsura no ttabela .......................................................................... 47
Tabela 4.15: Prova Koefisiente Determinasaun ................................................... 49
xiii
LISTA ANEKSU
Aneksu 1 Kestionáriu
Aneksu 2 Lista Naran Alunu
Anexu 3 Dadus Matak Variavel X No Variavel Y
Aneksu 4 Tabela Valór ba Distribuisaun r
Aneksu 5 Tabela Valór ba Distribuisaun t
Aneksu 6 Tabela Korelasaun
Aneksu 7 Teste Konfiabilidade Variavel X
Aneksu 8 Teste Konfiabilidade Variavel Y
Aneksu 9 Estrutura eskola
Aneksu 10 Lista Professores
Aneksu 11 Denah Eskola
Aneksu 12 Foto Peskiza Alunu Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautém
xiv
INFLUÉNSIA UTILIZASAUN INSTRUMENTU KOMUNIKASAUN BA
PRESTASAUN ESTUDU ALUNU IHA ENSINO SECUNDÁRIO GERAL
NU 01 DE LAUTEM TINAN HANORIN 2016
Husi Marzinho Almeida; Orientadór I: Ilídio X. Moreira, M.Pd.; Orientadór II: David A. Guterres, M.Pd.
REZUMU
Telemóvel hanesan instrumentu komunikasaun ne’ebé mak bele uza hodi
kontaktu entre ema ida ho ema seluk, husi distánsia dook ka besik ne’ebé kria
husi ema hodi bele fasilita halo komunikasaun.Prestasaun estuda mak rezultadu
ne’ebé atinje husi ema ka alunu sira, liu husi aprende siénsia, domina siénsia, no
iha jeitu ne’ebé atu dezenvolve iha matéria, normálmente hatudu iha teste valór
ne’ebé fo husi mestre/a.Objetivu husi peskiza ne’e mak atu hatene no análiza
Influénsia Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu
Iha Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautém Tinan Hanorin 2016. Rezultadu
peskiza ne’ebé hala’o hatudu katak, iha duni relasaun pozitivu no signifikativa
entre Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu Iha
Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautem Tinan Hanorin 2016. Métodu ne’ebé
utiliza iha peskiza ida ne’e mak métodu kuantitativa ne’ebé uza tékniku
regresaun linear simples ho apoiu programa SPSS versaun 16.0. Iha ne’ebé,
rezultadu kontajen estatístika husi SPSS versaun 16.0 hetan valór regresaun
linear simples Y = 40,114+ 0,579X. Portantu,valór koefisiente korelasaun mak
0,579. Nomos valór Koefisiente Determinante = 0,604 no R Squarre 0,364 ka
36,4% no restu husi variavel seluk ka fora husi peskiza ida ne’e mak 63,6%.
Depois teste ipóteza tsura> ttabela (4,788 >1,863) ba nivel signifikante (5%). Tan
ne’e hatudu katak iha influénsia ne’ebé signifikante entre Utilizasaun
Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu Iha Ensino Secundário
Geral Nu 01 De Lautem Tinan Hanorin 2016.Sujere mós ba mestre/a sira iha
Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautem tenke fó atensaun másimu ba alunu
sira iha prosesu aprendizajen iha sala laran atu nune’e alunu sira badinas estuda
atu hetan rezultadu ne’ebé di’ak.
Liafuan Xave: Utilizasaun, Instrumentu Komunikasaun, Prestasaun Estudu
xv
INFLUÉNCIA UTILIZAÇÃO INSTRUMENTO COMUNICAÇÃO
SOBRE PRESTAÇÃO ESTUDO DE ALUNOS NO ENSINO
SECUNDÁRIO GERAL NU 01 DE LAUTEM
ANO LETIVO DE 2016
De: Marzinho Almeida; Orientadór I: Ilídio X. Moreira, M.Pd.; Orientadór II: David A. Guterres, M.Pd.
RESUMO
Telemóvel é como instrumento de comunicação que pode utilizar par
contactar entre uma pessoa com os outros, de distância longe ou perto que foi
criado por seres humanos para facilitar a comunicação. Prestação estuda é como
resultado que foi atingido pela pessoa ou aluno, através de aprender ciência,
dominar ciência e tem jeito para desenvolver a matéria, normalmente indica em
valor teste que foi dado pelo professor/a. O objetivo desta pesquisa foi para saber
e analisar a influência de Utilização do Instrumento da Comunicação sobre a
Prestação do Estudo de Alunos no Ensino Secundário Geral Nú. 01 De Lautem
Ano Letivo de 2016. O resultado da pesquisa efetuado indicou que, houve a
relação positiva e significante entre Utilização Instrumento de Comunicação sobre
a prestação do estudo de alunos no Ensino Secundário Geral Nú. 01 de Lautem
Ano Letivo de 2016. O método utilizado nesta pesquisa foi o método quantitativo
que usa técnico de regressão linear simples com apoio o programa SPSS versão
16.0. Em que, o resultado de contagem estatística de SPSS versão 16.0 optou o
valor de regressão linear simples Y = 40,114+ 0,579X. Portanto, o valor de
coeficiente corelação foi 0,579. De mesmo modo, o valor coeficiente da
determinação = 0,604 no (R2) = 0,364 ka 36,4% e restante de outras variáveis fora
desta pesquisa = 63,6%. O teste hipótese tteste> ttabela (4,788> 1,863) no nível
significância de 5%. Por isso, indica que há influência significativa entre a
Utilização Instrumento de Comunicação sobre a prestação do estudo de alunos no
Ensino Secundário Geral Nú. 01 De Lautem Ano Letivo de 2016. Sugere-se para
os/as professores/as no Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautem tem que dar
atenção máximo aos alunos no processo aprendizagem em sala de aula, assim
eles/as têm vontade de estudar a fim de obterem boas resultados.
Palavra Xave: Utilização, Instrumento Comunicação, Prestação Estudo Aluno
xvi
INFLUENCE OF COMUNICATION INSTRUMENTS UTILIZATION
ON STUDENT´S LEARNING ACHIEVEMENT IN GENERAL
SECONDARY SCHOOL NU 01 LAUTEM IN SCHOOL YEAR 2016
By: Marzinho Almeida; First Advisor: Ilidio X. Moreira, M.Pd. Second Advisor: David A. Guterres, M.Pd.
SUMMARY
Mobile is as a communication tool that you can use even contact between
a people with others, near or far away that was created by humans to facilitate
communication. Achievement learning is the result that was reached by the person
or student learning through science, dominating science and has skill to develop
the matter, usually indicates in value test that was given by teachers. The
objective of this research was to know and analyze the influence of use of the
communication instrument on the Student´s Achievement Learning in General
Secondary School. Nu.01 Lautem in School Year 2016.The result of the research
carried out indicated that there was a positive and significant relationship between
uses of communication instrument on the Student´s Achievement Learning in
General Secondary School Nu. 01 Lautem in School Year 2016.The method used
was the quantitative method that uses simple linear regression technical support
with SPSS version 16.0. In which the result of SPSS statistical counting version
16.0 has taken the simple linear regression value Y = 40,114+ 0,579X. Therefore,
the correlation coefficient value was 0.579. Likewise, the coefficient of
determination value = 0.604 and (R2) = 0.364, or 36.4% and the remaining was
determined by other variables outside of this research = 63.6%. The hypothesis
test ttest > ttable (4,788> 1,863) at the significance level of 5%. Therefore it indicates
that there is significant influence between the uses of Communication instrument
on the Student´s Achievement Learning in General Secondary School Nu. 01
Lautem School in Year 2016. It is suggested to the teachers in general secondary
School Nu 01 Lautem to give maximum attention to students in learning process
in the classroom, so they have willingness to study in order to obtain good results.
Keywords: Communication, Instruments Utilization, Learning Achievement
xvii
1
KAPÍTULU I
INTRUDUSAUN
1.1. Antesedente
Iha Timór-Leste utilizasaun teknolójia husi tinan ba tinan sempre iha
mudansa ba beibeik, tanba utilizasaun teknolójia nu’udar meius ida ne’ebé hodi
asesu ba informasaun ruma liu husi média sosiál nomos sira bele komunika ba
malu husi nasaun ida ba nasaun seluk.Tan ne’e ema hotu tantu ferik, katuas, joven
no labarik utiliza instrumentu teknolójia hanesan telemovél hodi sai instrumentu
komunikasaun. Instrumentu refere uza hodi asesu ba internét, asesu facebook,
Whatsapp, messenger, Twitter, Line, hodi halo komunikasaun nomos sira bele
asesu ba informasaun ruma ne’ebé mak sira persiza. Telemovél ne’ebé iha
kapasidade atu koneksaun ho servisu internét bele ajuda ema hotu hodi asesu ba
informasaun iha mundu tomak no mos bele fahe informasaun husi fatin ida ba
fatin seluk.
Dezenvolvimentu iha nasaun ida sai susesu depende kualidade no
kuantidade rekursu umanu ne’ebé adekuadu husi aspetu edukasaun. Hodi realiza
metas, tenke iha esforsu no prepara rekursu umanu ne’ebé kualidade no hasa’e
kapasidade hodi kompete iha era globalizasaun katak dezenvolvimentu siénsia no
teknolójia husi tinan ba tinan sempre iha mudansa.
Ho mudansa teknolójia, utiliza instrumentu la’ós de’it hodi halo
komunikasaun no interasaun ho nia maluk ne’ebé besik, maibé mós komunika ho
maluk ne’ebé hela do’ok husi nia, liu husi telemóvel no média sosiál. Média sosiál
hanesan meiu komunikasaun ne’ebé akontese ho apoiu internét ne’ebé suporta
2
husi instrumentu hanesan aplikasaun ka software, komunikasaun iha média sosiál
agora ne’e ho karakteristika interativu, nakloke no dala ruma ema hotu hakarak
atu partisipa iha laran. Autór prinsipál ne’ebé harame movimentu refere domina
liu husi foin sa’e sira, espesiál alunu sira tantu alunu ka universitariu sira. Situs
média sosiál hirak ne’ebé domina agora ne’e mak: Blog, Twitter, Facebook,
Wikipedia no YouTube, kuandu média tradisionál uza média forma no média
notísia, ne’e mak média sosiál uza ba internet. Blog no rede sosiál hanesan hodi
forma média sosiál ne’ebé úniku liu uza husi sosiedade iha territóriu mundu,
(Nurmihasti, 2012)
Ita nu’udar kriatura persiza mudansa interasaun tuir situasaun no
globalizasaun, interasaun sei hetan influénsia husi fatór oioin, tantu fatór interna
no mós fatór eksterna. Ho interasaun bele fó ideia no bele troka hanoin ho ema
seluk, ho objetivu hodi hetan koñesimentu foun, atu bele halo relasaun ho di’ak
atu sai adultu no determina personalidade nu’udar mehi husi interasaun ne’ebé
sira sente, (Robiko, dkk 2013).
Komunikasaun ne’e, nu’udar prosesu ida ne’ebé fahe informasaun entre
individu sira liu husi sistema símbolu, sinál, ka komportamentu, (Rochajat,
2011:20). Tan ne’e, ema sira ne’e bele mantein relasaun ida kona-ba
komunikasaun ho sira seluk la hasoru malu, exemplu koalia dadaun ho ema seluk,
(Soerjono, 1982:58).
Ho dezenvolvimentu teknolojia ne’ebé ema bele sente, ezemplu liu husi
telemovél, telegrama no selu-seluk tan. Utilizasaun instrumentu komunikasaun
ninian impaktu la’ós de’it negativu, maibé instrumentu komunikasaun mós bele
mosu impaktu pozitivu. Tuir Fadhilah telemovél hanesan instrumentu
3
komunikasaun nian ida ne’ebé mak bele kontaktu ema ruma ho ema seluk,
distánçia husi do’ok kria husi ema hodi bele fasilita komunikasaun,
(http://fadhilahmpa.blogspot.com).Telemovél iha feature ne’ebé mak kompletu
hanesan Mp3, video, camera, game, television, radio, no internét. Media ne’ebé
agora dadaun fasil liu atu hatene ka asesu ba informasaun ruma ho lalais mak liu
husi via SMS. SMS (Short Message Service) hanesan fitur ida iha kada telemovél
nia laran ne’ebé uza hodi hatene informasaun ruma ne’ebé ita persija. Instrumentu
komunikasaun telemovél mós bele fasilita alunu sira asesu ba materia ruma
ne’ebé mak iha relasaun, hodi nune’e bele aumenta sira nia prestasaun estuda.
Prestasaun estuda alunu sira nian mak atu hatene no sukat kapasidade alunu
sira nian liu husi valór ne’ebé mak sira hetan bainhira tuir ona atividade estudu
hanesan ezame. Valór mak formulasaun ikus ne’ebé hetan, fó husi mestre/a sira
kona-ba iha rezultadu ka koñesimentu alunu sira nian durante iha períodu ida nia
laran. Ho alunu sira nia valór iha kaderneta mak ita hodi bele hatene prestasaun
estuda alunu nian. Alunu sira ne’ebé iha kaderneta hetan valór di’ak ne’e hatudu
katak prestasaun di’ak ka prestasaun ass, maibé alunu sira ne’ebé iha kaderneta
hetan valór ne’ebé ladún di’ak ne’e hatudu katak prestasaun estuda menus
(Sumadi Suryabrata; 1987:324).
Tuir Sutratinah Tirtonegoro (1984:4) katak prestasaun estuda mak valór
rezultadu ne’ebé esforsu an hodi estuda, liu husi forma símbolu valór, letra ka
liafuan ne’ebé hetan rezultadu ne’ebé mak atinje husi alunu ida-idak iha períodu
ida nia laran. No hanoin husi Sunarya (1983:4) hateten prestasaun estuda mak
mudansa husi atitude ne’ebé mak forma ranah kognetivu, affinitivu, no
psychomotor ne’e mak sai sasukat ba alunu ninia rezultadu.
4
Bazeia ba informasaun husi alunu naran Antonino Dos Santos Da C. Silva,
klasse 110 ano Ciência e Tecnologia dehan katak bainhira mestre/a sira la tama
hanorin, alunu sira iha sala laran kontente no aproveita tempu ida ne’ehodi
halimar telefone hanesan asesu internét, asesu facebook no halimar game. Iha
parte seluk mós mestri/a sira hateten katak maske eskola bandu atu lori telefone
ba eskola ho razaun katak sei interrompe alunu iha prosesu ensinu aprendizajen
durante iha sala laran, maibé bazeia ba informasaun husi alunu ho naran Teodosio
Da Silva, klase 110 ano ciências e tecnologia hateten katak alunu balun sei lori
nafatin telefone, hodi asesu internét, whatsapp no asesu ba facebook, maske
mestri/a sira la hetan. Se kuandu alunu sira utiliza telemovel hodi halimar game,
ka rona muzika bainhira iha prosesu aprendizajen nia laran bele fó impaktu ba
tilun, matan no selu-seluk tan, entaun sei fó influensia ba sira hodi tuir prosesu
aprendizajen no alunu sira sei laiha atensaun ba mestre/a nia esplikasaun, tanba
ne’e sei afeita mós ba sira nia prestasaun estudu bainhira sira tuir exame.
Husi problema iha leten, mak peskizadór iha interese no vontade halo
peskiza ho nia títulu mak: Influénsia Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun ba
prestasaun Estudu Alunu iha Ensino Secundário Geral Nu 01 de Lautém tinan
hanorin 2016.
1.2.FormulasaunProblema
Tuir esplikasaun iha leten, formulasaun ba problema mak: Iha duni ka la’e
influénsia ne’ebé signifikante utilizasaun instrumentu komunikasaun ba
prestasaun Estudu Alunu iha Ensino Secundário Geral Nu 01 de Lautém tinan
hanorin 2016?
5
1.3. ObjetivuPeskiza
Objetivu husi peskiza ida ne’e mak atu hatene no analiza influénsia ne’ebé
signifikante utilizasaun instrumentu komunikasaun ba prestasaun Estudu Alunu
iha Ensino Secundário Geral Nu 01 de Lautém tinan hanorin 2016.
1.4. Benefisiu Peskiza
1. Kontrola husi mestre/a ho inan aman sira bele hanorin no eduka oan sira
hodi bele hetan prestasaun estuda ne’ebé di’ak.
2. Nu’udar referensia ida atu fahe ba alunu sira, atu iha motivasaun aas ba
estuda hodi bele hetan prestasaun ne’ebé di’ak.
3. Sai hanesan informasaun ba inan aman atu tau-matan ba ninia oan sira
atu bele utiliza telefone ho di'ak
4. Sai hanesan informasaun ba alunu sira utiliza instrumentu
komunikasaun ho di'ak atu nune’e bele hasa’e prestasaun estuda.
5. Sai hanesan informasaun ba mestre/a sira hodi fó atensaun másimu ba
alunu sira, bainhira iha aula laran
7. Atu aumenta kunêsimentu ba hakerek na'in, no fó informasaun ba leitór
sira katak instrumentu komunikasaun mós iha benefisiu bo’otba
prestasaun estudu alunu nian
8. Sai hanesan baze atu hakle’an no dezenvolve di’ak liu tan peskiza tuir
mai.
6
1.5. Limitasaun Problema
Bazeia ba kapasidade finanseiru, tempu, referénsia no kapasidade hakerek
na’in, tan ne’e peskizadór hamosu ninia limitasaun mak: Influénsia Utilizasaun
Instrumentu komunikasaun telefone ba Prestasaun Estudu Alunu 110 Ciências e
Tecnologia iha Ensino Secundário Geral Nu 01 de Lautém tinan Hanorin 2016.
7
KAPÍTULU II
FUNDAMENTU TEÓRIKA
2.1 Komunikasaun
2.1.1. Definisaun Komunikasaun
Tuir Stuart (1983) iha livru Vardiansyah (2004:3) Liafuan komunikasaun
Mai husi lian latinu “ Communis”, signifika halo hamutuk ka dezenvolve
hamutuk entre ema na’in rua ka liu.Intensaun husi liafuan “Comunico“ katak
fahe.Tuir Rochajat (2011:20) komunikasaun nu’udar prosesu ida ne’ebé fahe
informasaun entre individu sira liu husi sistema símbolu, sinál, ka
komportamentu. Hanoin seluk husi Cangara (2006:17) katak komunikasaun
hanesan tranzisaun, simbóliku ne’ebé ema akomodasaun ambiente mak:
1. Desenvolve relasaun entre ho ema seluk
2. Troka ideialiu husi informasaun no
3. Atu aumenta komportamentu.
Pawito no C Sardjono (1994 : 12) koko fó define komunikasaun nu’udar
prosesu mensajen ne’ebé muda buat ruma, husi fonte ba ema ne’ebé simu ho
sentidu mudansa hahalok, mudansa siénsia no atitude.Tuir Charles R. Wright
(1988:1) komunikasaun nu’udar prosesu sosiál ruma ne’ebe bázé liu no vitál iha
ema moris iha sosiedade ne’ebé di’ak, antigu nomos modernu bele kuñese hetan
kriteria sosiál liu husi komunikasaun.Tuir Sandjaja (1993: 8), iha livru Bernard
Berekson no Steiner iha Communication is the transmission of the information,
ne’ebé ho signifikadu komunikasaun katak forma prosesu ruma ne’ebé hato’o,
resepsaun no kontrola mensajen mosu iha ema ida ka rua ho objetivu ne’ebé
8
determina ona. Komunikasaun katak forma interasaun entre ema ne’ebé influente,
finje ka laiha finje. Laiha limite ba forma komunikasaun utiliza lian verbál,
espresaun oin, pinta, arte no teknolójia, (Cangara, 1998: 19).
2.1.2. Karakteristika Komunikasaun
Tuir Onong Uchjana Effendy (2003, p.53) katak karakteristika
komunikasaun sei klasifika fahe ba parte haat (4) mak:
1. Komunikasaun verbál (verbal communication)
Komunikasaun verbál mak símbolu ka mensajen hotu ne’ebé utiliza liafuan
ida ka liu. Bele define lian nu'udar símbolu, ho regulamentu kombina símbolu
ne’ebé utiliza no konseitu ba komunidade ruma. Lian verbál ne'ebé mak meiu
prinsipál hanoin no ba sentimentu ita nia hanoin, mak hanesan:
a) Komunikasaun oral (oral communication)
b) Komunikasaun hakerek (written communication)
2. Komunikasaun naun verbál (nonverbal communication).
Komunikasaun naun verbál tuan liu duke komunikasaun verbál.
3. Komunikasaun oin ho oin (Face to face communication)
4. Komunikasaun mediasaun (mediated communication)
2.1.3. Funsaun Komunikasaun
Tuir William I. Gorden no Deddy Mulyana, (2005:5-30) kategoria kona-ba
komunikasaun iha funsaun haat (4) mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Nu’udar komunikasaun sosiál
Funsaun komunikasaun nu’udar komunikasaun sosiál, komunikasaun ida ne'e
atu harii konseitu, realizasaun ba sira nia moris, dignidade umana, hodi hetan
9
ksolok, evita husi presaun entre sira seluk, Liu husi komunikasaun ne'ebé
servisu hamutuk ho membru komunidade (família, grupu estudu,
universidade, bairru, aldeia, nu'udar nasaun konjuntu) atu atinji objetivu
hamutuk.
2. Nu’udar komunikasaun expressiva
Komunikasaun serve atu transmiti sentimentu (emosaun). Sentimentu ne’ebé
hato'o liu husi mensajen orál. Sentimentu, kuidadu, falta, simpatia, triste, tauk,
preokupasaun, hirus, ódiu bele fó sai iha liafuan, maibé sira bele forma
expressiva liu husi hahalok la verbál.
3. Nu’udar komunikasaun ritual
Iha komunidade nia laran, dala barak hala’o serimonia oin-oin durante tinan
tomak no ba moris naruk, ne'ebé antropólogu hanesan observánsia ba pasajen,
serimonia moris, sirkunsizaun, halo tinan, noivadu, kazamentu no seluk tan.
4. Nu’udar komunikasaun instrumental
Komunikasaun instrumental balun iha objetivu geral mak informa, hanorin,
muda hahalok nomos haksolok.
2.1.4. Prosesu Komunikasaun
Tuir Onong Uchjana Effendy (2003, p. 31) katak prosesu komunikasaun
iha kategoria rua (2) mak :
1. Prosesu komunikasaun iha perspektiva psikolojia
Prosesu komunikasaun perspektiva ne’e mosu husi komunikante. Kuandu
ema komunikante iha intensaun hato’o mensajen ba komunika, entaun
10
prosesu ruma mosu iha ita an rasik. Prosesu “Falun“ hanoin ho lian ne’ebé
hala’o komunikante, lian komunikasaun hanaran encoding.
2. Prosesu komunikasaun iha perspektiva mekanizmu
Prosesu direita, komunikante “Soe” ho ibun tutun kuandu orál ka hakerek kaer
ho liman to’o husi resetór. Devensaun mensajen hosi komunikante ne’e hala’o
sensu matan, sensu tilun no seluk tan. Prosesu komunikasaun iha perspektiva
mekanizmu bele klasifika ba prosesu komunikasaun primáriu no sekundáriu :
a. Prosesu komunikasaun primáriu
Prosesu komunikasaun primáriu (Primary process) mak prosesu ne’ebé
hato’o husi komunikante ho utiliza símbolu ruma nu’udar meiu. Iha
komunikasaun lian mak símbolu verbál (Verbal symbol) maibé no símbolu
seluk ne’ebé hanaran símbolu la verbál (non verbal symbol).
b. Prosesu komunikasaun sekundáriu
Prosesu komunikasaun sekundáriu (secundary process) mak prosesu
hameno mensajen husi komunikante ba komunika ho utiliza instrumentu
nu’udar meiu primáriu. Komunikante utiliza meiu sekundáriu ne’e tanba
komunika sai hanesan meiu komunikasaun ba fatin do’ok, ka totalidade
ne’ebé barak. Kuandu komunikante ne’ebé do’ok utiliza telefone, karta,
radio no televizaun.
2.1.5. Komponente Komunikasaun
Tuir O.U. Effendy (1992;49) katak komponente komunikasaun mak hanesan
tuir mai:
1. Komunikadór (Sender)
11
Komunikadór mak ema ka grupu mensajen nu’udar orijen ka fonte notísia
informasaun ne’ebé hato’o ba.
2. Mensajen (message)
Mensajen mak informasaun husi komunikante ne’ebé atu entrega ba
komunikante fó sai liu husi utiliza lian ka símbolu iha forma ne’e hanesan
imajen, gestu, kór, bandeira, lian ka lian orál iha ema kriatura.
3. Resetór (Receiver)
Resetór mak ema ka grupu nu’udar sujeitu ne’ebé husi komunikante (emissor
ka mensajen), ne’ebé simu mensajen ka notísia informasaun iha forma
símbolu ne’ebé fó sentidu ka signifikadu.
4. Kanál ka meiu komunikasaun
Kanál ka meiu komunikasaun mak meiu símbolu ne’ebé aplika mensajen.
Kanál ka meiu komunikasaun hodi forma instrumentu hanesan lian ida hodi
rona, hakerek no imajen.
5. Efeitu ka komentariu (Effec Feedback)
Efeitu ka komentariu mak rezultadu husi simu mensajen ka informasaun
ne’ebé husi komunikante, influénsia ka efeitu ne’ebé bele mosu bainhira
komunikante simu mensajen.
12
2.2. Telefone
2.2.1.Definisaun Telefone
Tuir Fadhilah (2010) telemóvel hanesan instrumentu komunikasaun nian
ida ne’ebé mak bele uja kontaktu ema ruma ho ema seluk, distánsia husi do’ok
kria husi ema hodi bele fasilita komunikasaun, (http://fadhilahmpa.blogspot.com).
Alende definisaun seluk mak instrumentu komunikasaun ida, distánsia husi
do’ok nomos distánsia besik. Instrumentu ida ne'e mak komunikasaun orál ka
hakerek ne’ebé bele rai mensajen no prátika ba utiliza nu’udar instrumentu
komunikasaun tanba instrumentu ne’e bai-bain hodi ba kualker fatin ne’ebé deit,
(http://wink.co.id/mobile/news/ponsel-dan-gaya-hidup).
Telefone selulár (telemóvel) mak instrumentu telekomunikasaun eletrónika
iha kapasidade báziku hanesan ho rede telefone konvensionál kanál permanente
bele hodi ba kualker fatin (portable,mobile) no la persiza liga ho rede telefone, (ni
rkabel;wireless). (http://id.m.wikipedia.org/wiki/Telepon_genggam)
2.2.2. Impaktu Pozitivu husi Telefone
Tuir Ensiklopedia Telekomunikasi (2011) katak impaktu pozitivu telefone
mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Atu sai fásil liu bele komunikasaun
Telefone mak instrumentu komunikasaun ne’ebé distánsia besik ka distánsia
do’ok ho instrumentu komunikasaun bele mós haruka mensagen ba malu. Tan
ne’e instrumentu komunikasaun ne’ebé uza ho di’ak ba tempu ne’ebé naruk
efetivu no efisiente, tanba telefone bele lori ba kualker fatin no utiliza ba fatin
ne’ebé deit.
13
2. Atu aumenta média sosiál
Média sosiál hanesan instrumentu komunikasaun ho funsaun ne’ebé aumenta
média sosiál tanba ho instrumentu komunikasaun ema bele komunika ho
familia distánsia ne’ebé do’ok nomos bele amizade ho ema seluk.
3. Atu aumenta koñesementu kona-ba teknolojia ne’ebé avansadu
Tanba instrumentu komunikasaun hanesan rezultadu ruma husi teknolojia
ne’ebé avansa ona, entaun telefone bele utiliza hanesan meius ida atu aumenta
alunu sira nia koñesimentu kona-ba teknolójia ne’ebé avansa ona, no alunu
sira labele lakon ba mundu globalizasaun agora.
4. Instrumentu ne’ebé mak halakon stress
Aumenta benefisiu husi telefone mak instrumentu ne’ebé halo
komunikasaun. Telefone agora iha feature ne’ebé mak kompletu hanesan tuir
mai ne’e ; Mp3, video, camera, game, television, radio, no internét.
5. Haluan rede sai amizade
6. Fatin negosiu fa’an pulsa
2.2.3. Impaktu Negativu Husi Telefone
Tuir Blogger kenakalan remaja, (2010) katak telefone iha impaktu negativu
mak hanesan tuir mai :
a. Halo alunu sira baruk studa
Labarik sira iha ona telefone entaun sira kada oras ba oras halimar telefone no
sira laiha hanoin seluk atu studa. Bá sira telefone hanesan belun di’ak ne’ebé
sempre lori ba fatin-fatin, bainhira telefone laiha sira laran sente la hakmatek.
14
b. Haluha servisu no devér
Telefone ne’e, iha nia benefisiu ne’ebé di’ak ba ema ne’ebé utiliza hatene nia
lala’ok, maibé agora alunu barak mak haluha sira nia servisu konsekuénsia
halimar no preokupa liu ba sira nia telefone. Ne’e siknifika alunu sira hamate
ninia devér rasik.Telemovél mós iha feature games, Mp3, video, kamera,
rádio, televizaun nomos rede internét.
c. Interrompe konsentrasaun estudu alunu
Konsentrasaun hanesan atensaun másimu ba buat ruma iha kontestu, estudu
katak alunu atensaun másimu ba esplikasaun no orientasaun ne’ebé kle’an
husi mestre/a sira.
d. Poténsia ne’ebé afeta liu ba atitude no hahalok alunu sira nian
Kuandu laiha kontrolu husi mestre/a no inan-aman. Instrumentu
komunikasaun telefone ne'e bele utiliza atu habelar imajen ne'ebé konten
elementu pornografia no ikus liu bele afeta mós atitude no komportamentu
alunu sira nian.
e. Gastadór
Iha ona instrumentu komunikasaun entaun gastu mós sai aumenta barak, satan
utiliza instrumentu komunikasaun ba buat ne’ebé laiha benefisiu entaun sei sai
gastadór. Inan-aman ne’ebé ekonomia minimun liu, maibé alunu obriga
nafatin sira nia inan-aman atu hola telefone.
2.2.4. Funsaun Telefone
Bazeia ba espozisaun dadus Ericsson Lab Konsumidór nomos instrumentu
komunikasaun telefone ne'e iha funsaun sira seluk. Dewa langit husi peskiza iha
15
tinan 2009, katak funsaun telefone ne’ebé komunidade utiliza mak hanesan tuir
mai ne’e www.dewalangit.com, (23 Desember (2010) :
a. Hanesan meius komunikasaun atu mantein enovolve kolega ka família ruma.
b. Hanesan símbolu ida kona-ba klase sosiedade
c. Atu fó apoiu ba negósiu
d. Hanesan mudansa ba limitasaun komunidade nian
e. Hanesan sasan ne’ebé halakon stress.
Funsaun telefone mak hanesan meiu komunikasaun atu mantein enovolve
kolega ka família, tuir sira nia funsaun orijinál, no aleinde funsaun iha leten konaba
telefone ajuda tebes atu hetan koñesimentu kona-ba teknolójia no atu haluan
sira nia rede.Telefone ne'e bele sai mós hanesan halakon stres tanba feature
telefone ne’ebé modelu oioin hanesan: mp3, jogu, vídeo, rádiu, televizaun mezmu
rede internét hanesan yahoo, facebook no twitter.
2.2.5. Marka (Merek) Telemovél
Tuir www.Roxyhp.com (23 April 2011.14) katak marka telemovel ne’ebé
autór hetan husi internét mak kategoria telefone foun ne’ebé prontu iha Mall Roxy
sentru fa’an telefone mak hanesan: Apple; (Roxyhp “Merek Hp Baru); Asia fone;
B-World; Blackberry; Blueberry; Cross; D-One; GE; HT MOBILE; Huawei;
Haider; I-Phone; IMO; Ivio; K-Touch; LG; MICXON; Motorola; Mitto; Nexian;
Nokia; Redberry; Samsung; Sony Ericsson; Sky Bee; Sunberry; SPC; Ti Phone;
Titan; Venera; no ZTE.
16
2.3. Instrumentu Komunikasaun
Instrumentu komunikasaun hanesan media hotu ne’ebé utiliza atu hato’o
informasaun ruma husi ema ida ka ema barak. Instrumentu komunikasaun ne’ebé
fasilita atu hala’o komunika ba malu no ajuda atu hala’o atividade lor-loron.
2.3.1. Facebook
Tuir Wati no Rizky (2009) katak facebook hanesan rede sosiál bele fó
benefísiu husi utiliza atu koñese malu ho komunika fó nesesidade no mós
karakter. Facebook katak situ web rede sosiál lansa iha loron 14 Februariu 2004
no harii husi Mark Zuckerberg, nia remata ninian estudu husi ensino superior
Harvard. Halo husi Mark Zuckerberg katak facebook temi hanesan uza rede sosiál
relasaun ho sosiedade bazeia ba servisu, edukasaun no ambiente besik ida ne’e,
sosiedade uza facebook atu buka kolega, hatama foto, fahe vídeo. Ema ruma bele
visualiza perfíl asesu no bele relasaun entre uza seluk ninian hakarak,
antesedénsia, serbisu, organizasaun, ka edukasaun ne’ebé hanesan (Sryono, 2013)
Rede sosiál facebook katak estrutura sosiál ne’ebé hanesan elementu indivíduu ka
organizasaun, rede ne’e hatudu dalan iha ne’ebé halo relasaun ho gravasaun tanba
hanesan solidariedade, komesa husi sira ne’ebé koñese facebook loro-loron to’o ho
família. Lia fuan ne’e hato’o husi professor J. A. Barnes iha tinan 1945 hakerek
iha livru Muhammad Riduwan (2008)
Intensaun uza facebook hanesan aumenta baibain ema ruma iha atividade
ruma uza facebook bazeia ba sentimentu kontente ba atividade ida ne’e, razaun
tanba intensaun utiliza facebook pasu boot ida ba alunu katak tanba sira nia
fasilidade mak telemovel, laptop no modem bele fasil atu asesu facebook iha
ne’ebé no bainhira alunu iha territóriu intensitasaun (Nur, dkk 2013) sentimentu
17
ne’e sei suporta atu halo atividade ne’e hodi halo fila fali to’o mosu sentimentu
baruk, hafoin horas estuda fahe ba aprende no uza tempu estuda atu asesu
facebook. Ida ne’e, impaktu ne’ebé suporta interese atu estuda sai preokupa tanba
dezvia ba atividade uza facebook.
Tuir Mardian Wati no A. R. Rizky (2009) facebook hanesan rede sosiál
(Social Network) bele benefísiu husi utiliza atu koñese malu no komunikasaun iha
nesesidade nia laran no mós karakterístika reasaun. Facebook katak situ web rede
sosiál lansa iha loron 4 Februariu 2004 no harii husi Mark Zuckerberg gradual husi
Harvard no alumni Ardsley ensino sekundáriu. Definisaun facebook tuir wekipedia
ho lian Indonesian dehan situ ne’ebé redi web sosiál konesidu. Facebook dala
ruma uza aumenta profil ho foto, kontaktu no mós informasaun personal seluk no
bele relasaun iha komunikasaun nia laran hodi halo koneksaun no interasaun ho
uza seluk nian, ( Rachmayani, 2011).
Adultu ne’e utiliza situ rede sosiál facebook hanesan média interese sosiál
asesu ona entaun propagasaun mezmu mundu. Benefísiu barak mak hetan ho
relasaun iha situ rede sosiál nia laran mak hanesan facebook ne’e. Entre relasaun
bele hetan kolega di’ak ho kolega foun, kolega tuan, no mós família, la’ós husi
distánsia no fatin seluk ne’e, ita mós bele iha benefísiu amizade barak prepara
gratuitamente mak hanesan quiz, games no chat ho seluk tan, (Suryono, 2013)
2.3.2. Whatsapp
Whatsapp hanesan aplikasaun ida ne’ebé uza hodi haruka mensajen
atraves smartphone mak bele donwload gratuitamente. Aplikasaun uza ligasaun
internet hodi haruka mensajen, imajen, audio no video nomos bele uza hodi
telefone, hanesan telefone bai-bain, servisu ida ne’e mós kuaze hanesan mensajen.
18
Tanba Whatsapp uza internet hodi haruka mensajen, kustu utilizasaun whatsapp
mós baratu liu kompara ho mensajen (SMS). Aplikasaun ida ne’e mós populár liu
ba foin sa’e sira tanba kompleta ho fitur hirak ne’ebé mak interesante, hanesan
grupu chatting, mensajen ho forma audio nomos bele troka lokalidade ka
pozisaun, (www.whatsapp.com).
2.4. Prestasaun Estuda
2.4.1. Definisaun Prestasaun Estuda
Prestasaun estuda mak rezultadu ne’ebé mak atu atinje husi ema ka alunu
sira, depois hala’o mudansa ba estuda, di’ak iha eskola no fora husi eskola. Iha
Webster’s New Internasional Dictionary hateten kona-ba prestasaun katak
“Achievement test a standardised test for measuring the skill or knowledge by
person in one more lines of work a study, (Webster’s New Internasional
Dictionary, 1951: 20). Iha ninia signifika ne’ebé aas ba prestasaun mak standar
teste mak sasukat ka koñesimentu ba ema ida ho liu, iha servisu ka estuda. Iha
disionáriu popular prestasaun mak rezultadu ne’ebé mak atinje, (Purwodarminto,
1979: 251).
Tuir H.Abu Ahmadi (1951:151) katak prestasaun estuda mak atividade
ne’ebé hetan ninia persiza mak iha oportunidade boot atu repete fali, fonte esforsu
an hodi hetan ninia extrinsiku (valór, apresiasaun, rekoñesimentu) no hetan ninia
extrinsiku (antuziazmu hodi investiga no interpreta ninia situasaun).
Husi definisaun iha leten, konklui katak definisaun husi prestasaun estuda
mak rezultadu husi esforsu an estuda hodi hatudu ninia média ne’ebé atinje iha
formatu valór. No prestasaun estuda husi rezultadu estuda ne’ebé ho nia valór
19
média husi esforsu an hodi estuda ne’ebé mak atinje husi ema ka alunu sira,
prestasaun estuda mak hatudu ninia valór kaderneta ka teste valór sumativu.
Iha maneira atu hasa’e prestasaun estuda ne’e mak tau atensaun, no tau
matan ba modelu estuda no maneira estuda ne’ebé di’ak. Prestasaun estuda iha
siénsia edukasaun mak rezultadu husi sasukat ba alunu sira ne’ebé kategoria fatór
kognitivu, afenitivu no psikomotoria depois mak tuir prosesu aprendizajen ne’ebé
ita sukat hodi uza instrumentu teste ka instrumentu ne’ebé relevante. Ho nune’e,
prestasaun estuda mak rezultadu sasukat husi valór ne’ebé ho esforsu an hodi
estuda ho nia formatu símbolu, palavra ne’ebé ho nia istória, ne’ebé hatudu ninia
rezultadu hodi atinje husi alunu sira ba periodu ida. Prestasaun estuda mak
rezultadu husi sasukat ba alunu sira ho kategoria ba fatór kognitivu, afenitivu, no
psikomotorik depois tuir prosesu aprendizajen ne’ebé sukat hodi uza instrumentu
teste ne’ebé relevante.
Atu sukat prestasaun estudu alunu liu husi teste ne’ebé ita koñese mak teste
prestasaun estuda. Tuir Saifudin Anwar (2005:8-9) kona-ba teste prestasaun
estuda haree liu husi objetivu ne’ebé hateten ema nia susesu iha estuda. Teste mak
baze ida hodi hato’o informasaun ne’ebé hetan hodi uza hanesan baze ida hodi foti
nia desizaun. Teste prestasaun estuda iha teste ne’ebé forma tuir planu hodi hato’o
Performa másimu, sujeitu iha domina matéria no materiál ne’ebé elabora ona. Iha
atividade edukasaun formal iha teste prestasaun estuda hodi hetan forma iha prova
diária (teste diária), teste formativu, teste sumativu, ezame nasionál no ezame
tama nivel universidade. Definisaun husi prestasaun estuda mak buat ne’ebé bele
atinje ninia objetivu no buat ne’ebé labele atinje ninia objetivu. Atu atinje
20
prestasaun estuda alunu nian tenke hasoru iha prosesu aprendizajen.Iha prosesu
aprendizajen nia laran alunu sira hetan siénsia, esperiénsia, no jeitu.
Prestasaun estuda mak rezultadu ne’ebé atinje husi ema ka alunu sira, liu
husi aprende siénsia, domina siénsia, no iha jeitu ne’ebé atu dezenvolve iha
matéria, normálmente hatudu iha teste valór ne’ebé fo husi mestre/a (Asmara,
2009:11). Prestasaun estuda ka bai-bain temi ka bolu dehan rezultadu estuda mak
iha kapasidade alunu sira nian ne’ebé tuir ninia tarjetu ba esperiénsia estuda no iha
baze kompeténsia hodi hatudu ninia rezultadu estuda nian no mós iha nia funsaun
silabus atu hatudu kona-ba mudansa hahalok ne’ebé mak atinje husi alunu sira no
iha relasaun ba atividade prosesu aprendizajen nia laran, tuir duni ninia baze
kompeténsia no standar matéria ne’ebé iha. Rezultadu estuda bele forma siénsia,
jeitu, no hahalok (Kunandar, 2007).
Tuir Bloom iha Nasution, etal (1998:123) ne’ebé fahe rezultadu estuda ba
parte tolu mak hanesan siénsia (kognitivu), hahalok (afenitivu), no jeitu
(psikomotoria). No tuir Gague iha Nasution no Budiastra (1998:47) hateten katak
rezultadu estuda fahe ba kategoria lima mak hanesan informasaun verbál (Verbal
Information), jeitu intelektual (Intellectual Skill), strategi kognitivu (Cognitive
Strategies), hahalok (Attitude), no jeitu motorik (Motor Skills).
2.4.2. Fatór Sira Ne’ebé Influénsia ba Prestasaun Estuda
Fatór sira ne’ebé influénsia ba resultadu estuda fahe ba kategoria rua, ne’e
mak fatór internal no fatór esternal. Fatór rua ne’e iha influénsia ba prosesu estuda
ema nian to’o desidi kualidade husi resultadu estuda.Iha livru Baharuddin
(2007:19-28).
21
1. Fatór internál
Fatór internál nu’udar fatór ne’ebé mai husi individu ida nia án no bele
influénsia rezultadu estuda ninia. Fatór ne’e inklui mós fatór fisiolojia no
psikolojia.
a) Fatór fisiolojia
Fatór ne’e nu’udar fatór ne’ebé iha relasaun ho kondisaun físiku ema
nian. Kondisaun físiku ne’ebé di’ak no saudavel sei fó influensia positivu
kona-ba atividade estuda nian, karik kondisaun la di’ak ka moras sei iha
atraza atu atinji rezultadu estuda ne’ebé másimu.
b) Fatór psikolojia
Fatór ne’e nu’udar kondisaun ema nian atual ne’ebé bele fó influénsia ba
prosesu estuda. Fatór psikolojia balun hanesan tuir mai: intelejensia
kanorin nian, motivasaun, interese, atitudi no talentu.
2. Fatór esternal
Haree ba karakterístika kanorin nian, mak fatór esternal mós fó influénsia ba
prosesu estuda. Haktuir mós husi Syah (2007:26) iha livru Baharuddin esplika
katak “fatór esternal sira ne’ebé influénsia estuda fahe ba parte rua mak
hanesan fatór ambiente sosiál no ambiente nonsosiál.
a. Ambiente sosiál mak hanesan eskola, sosiadade no familia.
b. Ambiente non sosiál mak hanesan ambiente natural no instrumental,
matéria hanorin
22
2.5. Konseitu Peskiza
Konseitu fundamentu hanesan hanoin ne’ebé bazeia ba tema difikuldade
peskiza ne’ebé fó hanoin métudu hot-hotu ho sistematiku hodi hatene teoria
ne’ebé fó suporta ba títulu peskiza. Konseitu peskiza loloos mak dezeñu ba iha
formatu diagrama entre variavel. Ho klaru liu ba konseitu peskiza ida ne’e mak
hanesan tuir mai ne’e:
Dezeñu 1 Konseitu Peskiza
2.6. Ípoteza Peskiza
Tuir Suharsimi Arikunto (2002: 64) katak ipóteze signifika hanesan resposta
ida ho karakter temporáriu. Tan ne’e, ipóteze iha peskiza mak hanesan tuir mai
ne’e:
Ia: Iha influénsia ne’ebé singnifikante no pozitivu entre Utilizasaun
Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu iha Ensino
Secundário Geral Nu 01 de Lautém Tinan hanorin 2016
I0: La iha influénsia singnifikante no pozitivu Entre Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu Iha Ensino Secundário Geral
Nu 01 De Lautém Tinan Hanorin 2016
Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun
(X)
Prestasaun estudu alunu
(Y)
23
KAPÍTULU III
METODOLÓJIA PESKIZA
3.1. Tempu no Fatin Peskiza
3.1.1. Fatin Peskiza
Peskiza hala’o tiha ona iha Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautem
Postu Administrativu Lautem, Munisipiu Lautem
3.1.2. Tempu Peskiza
Peskiza ne’e hala’o tiha ona durante loron 2 (rua), hahú husi loron Segunda
Feira 1 Agustu to’o loron Tersa Feira, 2 Agustu 2016
3.2. Populasaun No Amostra
3.2.1. Populasaun
Riduwan (2002: 270) fó definisaun ba populasaun katak totál husi objetu
ne’ebé iha área ka fatin espesífiku hanesan tarjetu peskiza.Tuir Nawawi sita iha
Riduwan (2010:54) katak “Populasaun mak valór hotu ne’ebé mosu, husi
rezultadu sura ka sasukat kuantitativu no mós kualitativu ne’ebé iha karakteristika
ruma kona-ba objetu ne’ebé kompletu”.
Populasaun peskiza ida ne’e mak tótal alunu110 Ano Ciencias e Tecnologia
(CT) iha Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautem Tinan Hanorin 2016
hamutuk na’in 42
24
3.2.2. Amostra
Tuir Suharsimi Arikunto (2003) katak mak parte ida husi populasaun (parte
balun ka reprezenta populasaun ne’ebé atu peskiza). No tuir Sugiyono (2004)
amostra mak parte husi totál no karakter ne’ebé hili husi populasaun. Teoria ne’e,
apoiu husi Riduwan (2010) katak amostra mak parte ida husi populasaun foti liu
husi métodu no mós karakter di’ak, bainhira totál populasaun menus husi Na’in
100 (atus ida), mak di’ak liu foti hotu, no bainhira totál populasaun liu Na’in 100,
mak bele foti de’it entre 10%-15% ka 20%-25% no mós bele liu ida ne’e.
Bazeia ba teoria iha leten, amostra iha peskiza ida ne’e mak husi alunu 110
Ano Ciencias e Tecnologia (CT) hamutuk ema na’in 42 atu nune’e peskiza ida
ne’e hanaran peskiza populasaun.
Teknika amostra naun probabilidade signifika teknika foti amostra ne’ebé la
fó oportunidade ne’ebé hanesan ba kada membru populasaun hodi uza sai hanesan
amostra. Nune’e mós maneira atu foti amostra utiliza teknika amostrajen saturada
mak hanesan teknika determinasaun amostra se membru populasaun hotu uza sai
hanesan amostra, (Riduwan 2012).
3.3. Variavel Peskiza
Variavel nu’udar objetu peskiza ka saida mak sai hanesan importante atu
hala’o peskiza ba. (Arikunto, 2006:118). Liu husi konseptu ne’e bele halo
konkluzaun katak variavel peskiza sai hanesan objetu peskiza ida ka faktu ruma
hodi hamosu peskiza. Iha peskiza ne’e hamosu variavel rua mak hanesan:
25
3.3.1.Variável Independente (Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun)
Variavel independente ka temi variavel X, iha peskiza ne’e mak sai
hanesan variavel independente mak utilizasaun instrumentu komunikasaun
telefone. Instrumentu Komunikasaun mak instrumentu komunikasaun nian ida
ne’ebé mak bele uja hodi kontaktu ema ruma ho ema seluk, distansia ne’ebé besik
ka do’ok ne’ebé kria husi ema bele fasilita halo komunikasaun. Ho ninia
indikadór mak hanesan: asesu internét, asesu facebook, asesu whatsap, asesu
messenger no asesu ba informasaun ruma.
3.3.2. Variavel Dependente (Prestasaun Estudu )
Iha peskiza ne’e mak sai hanesan variavel dependente ka temi variavel Y
mak prestasaun estudu. Prestasaun estudu mak valór ne’ebé atu atinje husi alunu
sira, bainhira tuir ona prosesu aprendizajen ne’ebé hetan ona nia rezultadu husi
estuda. Ho ninia indikadór mak hanesan: Domina materia,valór exame, rezultadu
ezame, koñesimentu.
3.4. Eskala Sasukat
Tuir matenek na’in Riduwan (2006: 81) katak atu hakerek kona-ba
instrumentu ba peskiza tenke hatene no komprende didi’ak ba tipu eskala sasukat
nian atu nune’e instrumentu ne’e bele sukat tuir buat ne’ebé bele fiar no konfia
(reál). Uza eskala sasukat atu halo klasifikasaun ba variavel ne’ebé atu sukat hodi
nune’e labele hetan erru ruma iha análiza ba dadus no peskiza tuir mai.
Iha eskala sasukat ne’e, autór uza Eskala Likert, razaun tanba eskala ida ne’e
bele sukat atitude, opiniaun no persepsaun husi ema ida-idak ka grupu kona-ba
fenómenu no sintoma sosiál. Indikadór ne’ebé uza hodi sukat sai hanesan foku
26
importante atu halo ba tipu instrumentu ne’ebé ho modelu pergunta (hahusuk) ka
deklarasaun ida ne’ebé presiza hetan resposta husi respondente sira, Riduwan
(2006:86). Matenek Na’in ne’e hatutan katak, kada resposta iha relasaun ho
deklarasaun ka pergunta ne’ebé prepara ona. Deklarasaun ne’ebé autór sei uza atu
sukat ba respondente mak hanesan tuir mai ne’e (Riduwan, 2006:86):
Valór 5 : Aseita Liu (AL)
Valór 4 : Aseita (A)
Valór 3 : Netrál (N)
Valór 2 : La Aseita (LA)
Valór 1 : La Aseita Liu (LAL)
3.5. Téknika Halibur Dadus
Téknika sira ne’ebé uza atu halibur dadus mak hanesan tuir mai ne’e:
1. Kestionariu
Kestionáriu ka questioner mak lista pergunta ne’ebé fó ba ema atu
resposta (respondent) tuir ninia pergunta ne’ebé mak iha (permintaan
pengguna). Objetivu husi kestionáriu mak buka informasaun ne’ebé
kompletu kona-ba problema husi respondent, laiha sente ta’uk, bainhira
respondent fó nia resposta ne’ebé laloos tuir realidade ne’ebé mak iha lista
pergunta (Riduwan, 2012).
2. Obsevasaun
Téknika obsevasaun mak observasaun métodu direita ba objetivu peskiza
para haree husi atividade besik ne’ebé atu hala’o. Se objetu peskiza
27
hahalok no asaun ema nian, prosesu servisu no uza nato’on, hosi (Riduwan
2010).
3. Dokumentasaun
Dokumentasaun katak hatudu direitamente ba iha fatin husi peskiza mak
hanesan livru sira ne’ebé ho relevante, regra, relatóriu atividade, foto, no
dadus ne’ebé relevante ho peskiza, (Riduwam, 2012).
3.6. Téknika Análisa Instrumental
Téknika análisa instrumental iha peskiza ne’e mak teste validade no teste
konfiabilidade.
3.6.1. TesteValidade
Tuir Arikunto (2012:211) teste validade katak medida ida ne’ebé indika ba
nivel sira ne’ebé validu ka legál ka instrumentu. Instrumentu ida ne’ebé válidu
bainhira iha validade ne’ebé aas. Maibé instrumentu ne’ebé la validu signifika iha
validade ne’ebé ki’ik. Téknika atu sukat validade kestionariu ho kontajen
korelasaun nian entre dadus iha kada pergunta ho totál eskor, ho fórmula
korelasaun product moment nian mak:
Iha ne’ebé:
rXY = Koefisiente Korelasaun
åX = Totál husi variavelX
( ) ( )( )
{ ( ) }{ ( ) }
å 2 å 2 å 2 å 2
å å å
- -
-
=
n X X n Y Y
n XY X Y
rXY
28
åY = Totál husi variavelY
n = Totál responden ka amostra
3.6.2. Teste Konfiabilidade
Teste ne’e ho intensaun atu hatene kona-ba kestionariu ne’ebé loos fó ba
resposta sira no indise ne’ebé hetan husi kontajen ne’ebé indika ba oinsa materiál
sukat ne’ebé uza hodi fiar ka bele rekoñese. Nune’e tuir Santoso (2001:270) katak
kestionariu ida ne’ebé dehan katak apoia bainhira resposta ema ida nia ba
perguntas mak konsistensia ka ekilibradu husi tempu ba tempu.
Tuir Sugiyono (1997:25) katak atu teste konfiabilidade ne’e bele hala’o ho
internal consintency ho téknika ne’ebé fahe ba parte rua ne’ebé mensiona katak
espiga instrumentu (butir-butiran instrument) fahe ba grupu rua mak espiga
instrumentu nian ho numeru inpar ka kompletu halo sai grupu ida no espiga
instrumentu ne’ebé ho númeru par ka kompletu halo mós sai grupu ida.
Nune’e kada grupu eskor husi esplika nian sura hamutuk sai rezultadu
eskor nian. Nune’e totál eskor entre grupu inpar no par buka korelasaun. Nune’e
koefisiensia korelasaun refere ho formula Spearm Brown hanesan tuir mai:
Iha ne’ebé:
r11= koefisiensia konfiabilidade internal item tomak
Rb = korelasaun product moment entre fenda (inpar-par) ka uluk-ikus,
(Riduwan, 2004:133).
rb
r rb
+
=
1
2.
11
29
Bainhira, rezultadu kontajen nian hatudu katak valór rsura > rtabela, signifika
katak item ka variavel refere kategoria konfia. No bainhira valór rezultadu
kontajen rsura < rtabela, signifika katak item ka variavel refere kategoria la konfia.
3.7. Prova Asumsaun Klasiku
3.7.1. Prova Normalidade
Tuir Ghozali (2005:110) Prova normalidade mak atu haree valór
distribuisaun normal ka la normal. Modelu regresaun ne’ebé di’ak mak valór
distribuisaun normal. Nune’e prova normalidade laos halo ba variavel ida-idak,
maibe ba deit valór residual. Kritéria hola desizaun ba normalidade mak: se karik
pontu sira ne’ebé iha p-p plot tuur namkari tuir liña diagonal, signifika dadus
refere normal, nune’e mós bainhira tuur namkari la tuir liña diagonal signifika
dadus refere la normal.
3.7.2. Eteroskedastisidade
Tuir Ghozali (2005: 105), Prova eteroskedastisidade mak atu haree iha
duni diferente varians husi residual peskiza ida ba peskiza seluk. Modelu
regresaun ne’ebé atinje kritéria, iha ne’ebé akontese varians husi residual peskiza
ida ba peskiza seluk ne’ebé lahanesan hanaran Eteroskedastisidade.
3.8. Téknika Analisa Dadus
3.8.1.Analiza Korelasaun
Tuir Riduwan (2010) katak, korelasaun ne’e deskobre husi ema matenek
na’in Karl Pearson iha tinan 1990. Uza korelasaun ne’e atu bele hatene kuantidade
koefisiente korelasaun entre variavel independente no variavel dependente.
30
Formula ne’ebé uza ba korelasaun Pearson Product Moment (PPM) mak hanesan
tuir mai ne’e:
ne’ebé:
rXY = Koefisiente korelasaun
ΣX = Totál valór variavel independente
ΣY = Totál valór variavel dependente
ΣXY = Totalidade husi variavel independente no dependente
n = Totál respondente
Korelasaun PPM ne’e ho nia símbolu (r) ne’ebé ninia valór hatuur ona
katak la liu husi valór (− 1 ≤ r ≤ + 1). Bainhira valór r = - 1, signifika korelasaun
negativu, no bainhira r = 0, signifika laiha korelasaun; no r = 1, signifika ninia
korelasaun ne’ebé forte liu. Signifika valór r sei halo konsultasaun ho tabela
interpretasaun hanesan tuir mai ne’e:
Tabela 3.1. Valór Interpretasaun Koefisiente Korelasaun (r)
Interval koefisiente Nivel relasaun
0,80 – 1,000 Forte Liu
0,60 – 0,799 Forte
0,40 – 0,599 Sufisiente (neutrál)
0,20 – 0,399 Fraku
0,00 – 0,199 Fraku liu
Fontes: Riduwan (2010)
( ) ( )( )
{ . 2 ( )2 }.{ . 2 ( )2 }
.
n X X n Y Y
r n XY X Y XY
S - S S - S
S - S S
=
31
3.8.2. Analiza Regresaun Simples
Atu analiza regresaun simples formula mak hanesan tuir mai ne’e:
Ne’ebé:
Ŷ = sujeitu variavel
X = variavel independente ne’ebé iha atu halo previzaun
a = valór konstanta Y bainhira X = 0
b = valór ne’ebé determina ba previzaun hodi uza ba hasa’e valór (+) ka
hatun (-) ba variabel Y
Formula ne’ebé uza hodi buka valór konstanta a no b, mak hanesan tuir
mai ne’e:
3.8.3. Análiza Ipoteza
Tuir Riduwan (2006:137) katak uza análiza signifikante ne’e bainhira
peskizadór hakarak atu hatene signifikasaun husi relasaun variavel X no Y, ho
nune’e rezultadu korelasaun PPM sei análiza tan ho prova signifikante ho nia
fórmula hanesan tuir mai ne’e:
Iha ne’ebé:
tsura = valór t ne’ebé buka
r = valór kofisiente korelasaun
å (å )
å å å
-
× -
= . 2 2
.
n X X
n XY X Y
b n
Y b X
a å - å
=
.
Ŷ = a + bX
1 2
2
r
r n
t sasurak -
-
=
32
n = totál amostra
Atu hatene iha influensia husi variavel independente ba variavel dependente, liu
husi analiza ipóteza mak hanesan tuir mai ne’e:
I0 = 0, se valór tsura< ttabela: signifikala iha influénsia ne’ebé singnifikante no
pozitivu entre Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun
Estudu Alunu iha Ensino Secundário Geral Nu 01 de Lautém Tinan hanorin
2016
I0≠ 0 se valór tsura> ttabela: signifika la iha influénsia singnifikante no pozitivu Entre
Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun Ba Prestasaun Estudu Alunu Iha
Ensino Secundário Geral Nu 01 De Lautém Tinan Hanorin 2016
3.8.4. Analiza Koefisiente Determinante
Tuir Riduwan (2010) katak, atu hatene koefisiente determinante ba variavel
rua hanesan X no Y, sei uza fórmula hanesan tuir mai ne’e:
ne’ebé:
KD = valór koefisiente determinante
r = valór koefisiente korelasaun
KD = r2 X100%
33
KAPÍTULU IV
REZULTADU PESKIZA NO DISKUSAUN
4.1.Perfil Fatin Peskiza
4.1.1. Istória Badak Harii ESG Nu 01 De Lautém
ESG Nu 01 de Lautém lokaliza iha Postu Administrativu Lautém ho apoiu
husi rai na’in URU HA’A RATU ho naran Sr. Edmundo da Conceição Silva
(Matebian) ne’ebé oferese rai gratuita ba ESG Nu 01 Lautém ho hectare rua (2)
hodi halo dezenvolvimentu fiziku ne’ebé liga ba nesesidade eskola ida ne’e nian.
ESG Nu 01 de Lautém harii iha tinan 1998 tempu koloniál Indonésia. Iha
1999 ESG Nu 01 Lautém ne’e totalmente destruidu husi milisia pro Indonesia.
Ensino Secundário Geral Nu 01 Lautém harii fali iha tempu Independensia iha
tinan 2007, inisiativa ne’e mai husi komunidade intelektual Lautém hamutuk
ho liurai rai na’in sira mak hanesan : Anacleto Fernandes Xavier (Rai Na’in),
Francisco Fernandes (Rai Na’in), Jose Fernandes (Rai Na’in), Jose da Silva (Rai
Na’in), Anibal Fernandes, L.Th (Profesor), Saudoso Horacio da Costa no liurai
Suku sanulu (10) nu’udar rai na’in ne’ebé pertense ba Postu Administrativu
Lautém ho hanoin ida katak atu priense independensia ida ne’e, sidadaun tomak
tenke partisipa ativa iha prosesu dezenvolvimentu nacional iha ita nia rain, liu
husi edukasaun mak dalan uniku atu bele livre husi kiak no mukit no la
dependente liu ba ema seluk maibé ho vontade no espiritu nasionslismu ba rai ida
ne’e hodi hola inisiativa ida mak liu husi dalan edukasaun ne’ebé ho kualidade atu
bele produz rekursu umanu ne’ebé kualidade, professional no produtivu. Tan ne’e
34
iha 2007, planu hirak ne’e sira implementa duni iha Postu Administrasaun Lautém
to’o ohin loron.
Iha implementasaun ba programa no planu ida ne’e, sira hamutuk kopera
ho Edukasaun Distrital hodi buka dalan atu Ensino Secudário Geral Nu 01 Lautém
hanesan eskola ida ne’ebé legál iha Timor Leste. Ikus mai Edukasaun Distrital
desidi EBC Lautém hanesan fatin ensinu aprendizajen Ensino Secudário Geral Nu
01 Lautém ba kurtu prazu. Hafoin prosesu ensinu aprendizajen la’o durante tinan
tolu ho balun nia laran, iha loron 20 abril tinan 2012, eskritoriu Ensino Secudário
Geral Nu 01 Lautém hetan sunu husi ema deskonhesidu, maibé inan-aman
hamutuk ho komunidade intelektual lautém ho aten brani firme hodi deside katak
maske eskritoriu ema sunu ona maibé ensinu aprendizajen la’o nafatin no prontu
halo kontribuisaun material no finanseiru hodi rehabilita eskritoriu ne’ebé ema
sunu tiha ona.
Bainhira rona tiha argumentu husi komunidade nian kona-ba existensia
eskola ida ne’e, mak Ministerio da Edukasaun ne’ebé representa Vise Ministro da
Edukasaun Drs. Paul Asis Belo, katak Ensino Secudário Geral Nu 01 Lautém sei
la taka, tan ne’e iha 2013 Ministério Edukasaun halo edifisiu foun ba eskola refere
ho unidade rua (2) kompleta ho haris fatin. Fofoun mestre/a sira ne’ebé hanorin
iha tempu ne’ebá hamutuk sanulu resin ne’en (16), na’in ida mak permanente no
sira seluk kontratadu husi Ministério da Edukasaun. Relasiona ho mestre/a
kontratadu barak, tan ne’e tuir estrutura ne’ebé estabelese iha tempu ne’eba
(2007), Diretor Eskola mak Sr. Inacio Vila Nova, L.Ed, Diretor Adjuntu Sr.
Anibal Fernandes, L.Th. Ass. Curriculo Sr. Livio Dos Santos. Hafoin Diretor
Inacio Vila Nova fila hikas ba aman maromak nia kadunan Santo iha tinan 2007,
35
Diresaun Edukasaun Distrital nomea Sr Anibal Fernandes sai diretór ESG Nu 01
Lautém husi 2007 to’o 2014, diretór eskola troka fali iha tinan 2014 mak Sr.
Livio dos Santos, B.Ed, hala’o ninia knarto’o deit 31 fulan Maio 2016. Bainhira
Ministerio Edukasaun loke vaga ba kargu no xefia, iha Gabinete Diretiva Ensino
Secundário Geral, liu husi rekrutamentu ne’ebé komisaun da funsaun publika halo
iha 2016. Bazeia ba rekrutamentu ida ne’e, Sr. Zeri Freitas, B.Ed. sai hanesan
Diretór da Eskola Secundário Geral Nu 01 Lautém, Adjunto Director Sr.
Leovogildo R Gustavo, L.Ed. no Chefe Gabinete Apoiu Tecnico (CGAT) Sr.
Estevão Horacio, L.Agp. to’o agora.
4.1.2. Visaun, Misaun No Objetivu Eskola
a. Visaun
ESG Nu01 de Lautém sai instituisaun referensia ida iha rejiaun Ponta Leste,
hodi promove edukasaun ho kualidade, professional no produtivu ba alunu
hotu no forma sira hodi bele sai sidadaun ida ne’ebé di’ak iha ita-nia Rain.
b. Misaun
Promove formasaun integral ba alunu sira ho maneira ida ne’ebé kontribui,
adekuadu liu husi formasaun intelektual, no implementasaun atividade
prosesu ensinu aprendizajen ho kualidade, professional no produtivu.
c. Objetivu
- Promove máximu aprendizajen ba alunu sira.
- Hasa’e satisfasaun ba kliente sira, mak hanesan inan-aman no alunu.
- Estimula no sentimentu orgullu ba komunidade sira ne’ebé iha ligasaun
direita ka indireta ba dezenvolvimentu eskola.
36
4.1.3. Karakteristika Mestre/a
1. Seksu
Mestre/a ne’ebé hanorin iha Ensino Secundário Geral Nu. 01de Lautém bazeia
ba seksu haree iha tabela tuir mai:
Tabela 4.1 Seksu
No. Jéneru Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Mane 21 91,31
2 Feto 2 8,69
Totál 23 100
Fonte : Dadus Administrasaun Eskola Nian, 2016
Bazeia ba tabela iha leten, hatudu katak mestre/a ne’ebé hanorin iha
Ensino Secundário Geral Nu.01 Lautém. Kompostu husi Mane hamutuk na’in
21 ka 91,31% no feto hamutuk na’in 2 ka 8,69%.
2. Nivel Edukasaun
Mestre/a ne’ebé hanorin iha Ensino Secundário Geral Nú 01 Lautém tinan
hanorin 2016, bazeia ba nivel edukasaun hanesan iha tabela tuir mai ne’e:
Tabela 4.2 Nivel Edukasaun
No. Nivel Edukasaun Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Lisensiatura 10 43,47
2 Baxarelatu 13 56,53
Totál 23 100
Fonte: Dadus Administrasaun Nian, 2016
Tuir tabela ba kuantidade mestre/a bazeia ba nivél edukasaun hatudu katak
mestre/a ne’ebé hanorin iha ESG Nu. 01 Lautém ho nivél edukasaun Lisensiatura
na’in 10 ka 43,47% no Baxarelatu na’in 13 ka 56,53%.
37
2. Estatutu
Mestre/a sira ne’ebé hanorin iha Ensino Secundário Geral Nú 01 de Lautém
tinan hanorin 2016, tuir estatutu funsionariu mak hanesan iha tabela tuir mai:
Tabela 4.3 Estatutu
Nú Pozisaun Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Permanente 21 91,31
2 Voluntariu 2 8,69
Totál 23 100
Fontes: Adminitrasaun Eskola, 2016
Husi tabela iha leten, hatudu katak mestre/a ne’ebé hanorin iha ESG Nu 01
de lautém ho estatutu funsionariu permanente hamutuk na’in 21 ka 91,31% no
mestre/a voluntariu hamutuk na’in 2 ka 8,69%.
3. Relijiaun
Mestre/a iha Ensino Secundário Geral Nú 01 de Lautém tuir relijiaun bele
haree iha tabela tuir mai ne’e:
Tabela 4.4 Relijiaun
Nú Relijiaun Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Katólika 23 100
2 Protestante 0 0
Totál 23 100
Fontes: Rezultadu Peskiza, 2016
Tuir tabela iha leten, hatudu katak iha Ensino Secundário Geral Nú 01 de
Lautém mestre/a hotu ho relijiaun katólika, no laiha mestre/a ne’ebé ho relijiaun
protestante.
38
4.1.4. Karakteristika Respondente
1. Seksu Respondente
Alunu 110 ano CT iha Ensino Secundário Geral Nú 01 de Lautém ne’ebé sai
respondente bazeia ba seksu bele haree iha tabela tuir mai ne’e:
Tabela 4.5 Seksu Respondente
Nú Seksu Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Feto 28 66,67
2 Mane 14 33,33
Totál 42 100
Fontes : Rezultadu Peskiza, 2016
Husi tabela iha leten, hatudu katak respondente ho seksu mane hamutuk
ema na’in 14 ka 33,33% no feto hamutuk ema na’in 28 ka 66,67%.
2. Idade Respondente
Alunu110 ano CT iha Ensino Secundário Geral Nú 01 de Lautém tinan
hanorin 2016, bazeia ba tinan bele haree iha tabela hanesan tuir mai ne’e:
Tabela 4.6. Totál Idade Respondente
No Idade Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Tinan ≤17 15 35,72
2 Tinan 18 15 35,72
3 Tinan 19 8 19,04
4 Tinan≥20 4 9,52
Totál 42 100
Fontes; Rezultadu Elaborasaun Peskizadór
Bazeia ba tabela iha leten, hatudu katak respondent ne’ebé ho idade tinan
≤17 hamutuk ema na’in 15 ka 35,72%, idade tinan 18 hamutuk ema na’in 15 ka
39
35,72%, idade tinan 19 hamutuk ema na’in 8 ka 19,04% no idade tinan ≥20
hamutuk ema na’in 4 ka 9,52%.
3. Relijaun Respondente
Alunu110 ano CT iha Ensino Secundário Geral Nú 01 de Lautém Tinan
Hanorin 2016 ne’ebé sai respondente bazeia ba relijaun, bele haree tabela tuir mai:
Tabela 4.7 Relijiaun
No Relijiaun Kuantidade (Na’in) Persentajen (%)
1 Katólika 38 90,48
2 Protestante 1 2,38
3 Fesca 1 2,38
4 Islam 2 4,76
Total 42 100
Fontes: Rezultau Peskiza, 2015
Tuir tabela iha leten, respondent ho relijiaun katólika hamutuk ema na’in
38 ka 90,48 %, no relijiaun Protestante ema na’in 1 ka 2,38 %, relijiaun fesca ema
na’in 1 ka 2,38 %, no relijiaun islam ema na’in 2 ka 4,76%.
4.2. Rezultadu Peskiza
4.2.1. Teste Validade
Teste validade atu sukat ka atu hatene item hira mak válidu atu uza hodi
kontinua ba analiza. Atu hatene item ne’e válidu bainhira item ka deklarasaun
refere bele refleta ona buat ne’ebé kestiona iha kestionariu laran. Validade item
hotu husi variavel X no Y haree husi valór rsura no rtabela (r product moment). Karik
rsura > rtabela ho nivel signifikante 0,05 no valór positivu entaun item ba indikadór
refere bele dehan válidu, (Imam Ghozali, 2006:45).
40
Analiza teste validade uza Program SPSS (program Statistical Product
and Service Solution) Versaun 16,0. Hanesan iha tabela kraik ne’e:
Tabela 4.8: Teste Validade Variavel X
Nú. Item rsura rtabela Signifikansi Lejenda
1 0, 550 0,304 0,000 Válidu
2 0, 532 0,304 0,000 Válidu
3 0, .583 0,304 0,000 Válidu
4 0, 460 0,304 0,002 Válidu
5 0, 570 0,304 0,000 Válidu
6 0, 635 0,304 0,000 Válidu
7 0, 534 0,304 0,000 Válidu
8 0, 485 0,304 0,001 Válidu
9 0, 633 0,304 0,000 Válidu
10 0, 482 0,304 0,001 Válidu
11 0, 628 0,304 0,000 Válidu
12 0, 460 0,304 0,002 Válidu
13 0, 522 0,304 0,000 Válidu
14 0, 612 0,304 0,000 Válidu
15 0, 417 0,304 0,006 Válidu
16 0, 620 0,304 0,000 Válidu
17 0, 643 0,304 0,000 Válidu
18 0, 416 0,304 0,006 Válidu
19 0,403 0,304 0,008 Válidu
20 0, 581 0,304 0,000 Válidu
Fontes: Rezultadu out put SPSS Versaun 16.0, 2016
Bazeia ba rezultadu out put SPSS iha leten, hatudu katak item husi
variavel independente (Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun) ne’e uza
korelasaun bivariate pearson (Corelation person product moment) ho nivel
signifikante < 0,05, iha ne’ebé rezultadu ne’e kompara ho rtabela = 0,304 ba
41
respondente na’in 42 hatudu katak valór rsurahusi item ka deklarasaun hotu
variavel X nian boot liu rtabela, signifika katak item 1-20 husi variavel X kategori
validu hotu tan ne’e bele uza hodi halo analiza kontinuasaun.
Tabela 4.9: Rezultadu Teste Validade Variavel Y
Nú. Item rsura rtabela Signifikansi Lejenda
1 0, 614 0,304 0,000 Válidu
2 0, 550 0,304 0,000 Válidu
3 0,587 0,304 0, 000 Válidu
4 0,688 0,304 0, 000 Válidu
5 0,473 0,304 0, 002 Válidu
6 0,720 0,304 0, 000 Válidu
7 0,552 0,304 0, 000 Válidu
8 0,746 0,304 0,000 Válidu
9 0,600 0,304 0,000 Válidu
10 0,680 0,304 0,000 Válidu
11 0,544 0,304 0,000 Válidu
12 0,690 0,304 0,000 Válidu
13 0,612 0,304 0,000 Válidu
14 0,514 0,304 0,000 Válidu
15 0,689 0,304 0,000 Válidu
16 0,617 0,304 0,000 Válidu
17 0,604 0,304 0,000 Válidu
18 0,590 0,304 0,000 Válidu
19 0,649 0,304 0,000 Válidu
20 0,586 0,304 0,000 Válidu
Fontes: Rezultadu out put SPSS Versaun 16.0, 2016
Bazeia ba rezultadu out put SPSS iha leten, hatudu katak item husi
variavel dependente (Prestasaun Estudu Alunu) ne’e uza korelasaun bivariate
42
pearson (Corelation person product moment) ho nivel signifikante < 0,05, iha
ne’ebé rezultadu ne’e sei kompara ho rtabela = 0,304 ba kuantidade respondente
na’in 42 hatudu katak valór rsura husi item ka deklarasaun hotu variavel Y nian
boot liu rtabela, signifika katak item 1-20 husi variavel Y kategori validu hotu tanba
tanba rezultadu rsura boot liu rtabela.
4.2.2. Teste Konfiabilidade
Husi teste konfiabilidade teknika Split Half ho koefisiente internal
Spearman Brown mosu katak kada instrumentu sasukat kona-ba konfiabilidade
hanesan ho rekomendasaun Sugiyono (2004 : 178) ne’ebé hateten katak limita
minimum konfiabilidade ne’ebé bele simu hanesan koefisiente pozitivu.
Konfiabilidade ba kada kestionáriu variavel bele haree tabela tuir mai:
Tabela 4.10 Rezultadu Prova Konfiabilidade Variavel
Variavel Alfacruombach’s Alfa Dezisaun
Utilizasaun Instumentu
Komunikasaun (X)
0, 862 0.60 Konfiabel
Prestasaun Estudu
Alunu (Y)
0,909 0.60 Konfiabel
Fonte: dadus Out Put SPSS Versaun 16.0, 2016
Bazeia ba rezultadu teste konfiabilidade ne’ebé halo ba item instrumentu
peskiza, hatudu katak indikatór hotu husi variavél Utilizasaun Instumentu
Komunikasaun (X) no prestasaun estudu alunu (Y) ne’e konfia hotu, tanba valór
(α Cronbach) boot liu valór Alfa(α = 0.60).
43
4.3. Prova Asumsaun Klasiku
4.3.1. Prova Normalidade
Prova normalidade mak atu haree valór residuál ne’ebé normál ka la’e.
Prova normalidade bele halo ho prova Normal P-Plot, iha ne’ebé pontu sira tur
tuir liña diagonál signifika modelu regresaun atinje asumsaun normál.
Dezeñu 2 Resultadu Prova Normalidade
Bazeia ba dezeñu iha leten, hatudu katak pontu sira distribui tuir liña
diagonal, katak modelu regresaun atinje asumsaun normalidade nune’e bele uza
ba hodi halo predisaun.
4.3.2. Eteroskedastisidade
Prova eteroskedastisidade uza atu hatene iha ka la’e impaktu asumsaun
klasiku eteroskedastisidade, iha diferensia varian husi residuál peskiza modelu
regresaun hotu. Atu atinje kriteria iha modelu regresaun bainhira la iha impaktu
ka la akontese eteroskedastisidade. Karik pontu sira forma hamutuk deit iha fatin
ida (forma hanesan laloran, haluan depois tur rabat malu), mak akontese
44
eteroskedastisidade. Karik pontu sira ne’e tur laloos ka la klaru, hanesan pontu
sira ne’e namkari iha leten no iha 0 nia kraik mai iha liña Y nian, signifika katak
la akontese eteroskedastisidade.
Dezeñu3: Rezultadu Prova Eteroskedastisidade
Husi dezeñu iha leten, hatudu katak pontu sira la forma modelu ne’ebé lós
no namkari iha liña Y ho valór 0 nia leten no kraik ka namkari hanesan. Ne’ebé
bele hateten katak iha modelu regresaun la akontese eteroskedastisidade.
4.4. Téknika Análiza Dadus
4.4.1. Análiza Estatistika Deskritiva
Iha peskiza ne’e rezultadu deskrisaun estatistika atu esplika impaktu sira
kona-ba problema refere hanesan kontajen husi SPSS Versaun 16,0 for Windows,
valór deskrisaun estatistika kada variavel hanesan iha tabela kraik ne’e:
45
Tabela 4.11: Análiza Deskritivu Estatistika
Descriptive Statistics
N Minimum Maximum Mean Std. Deviation
Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun 42 42 94 65.93 12.750
Prestasaun Estudu Alunu 42 46 100 78.29 12.230
Valid N (listwise) 42
Fontes: Rezultadu out put SPSS versaun 16.0, 2016
Bazeia ba rezultadu SPSS iha leten, hatudu katak valór mínimu husi
variavel independente (X) = 42 valór másimu = 94, valór media (mean) = 65,93no
valór estandarte deviasaun = 12,750. Depois variavel dependente (Y) ho nia valór
mínimu = 46 valór másimu = 100, valór media (mean) = 78,29 no valór estandar
diviasaun = 12,230.
4.4.2. Korelasaun Simples
Análiza korelasaun simples (Bivariate Correlation) uza atu hatene
relasaun entre variavel rua no atu hatene diresaun ba relasaun ne’ebé akontese.
Koefisiente korelasaun simples atu hatudu oinsa relasaun ne’ebé akontese entre
variavel rua. Resultadu kona-ba koefisiente korelasaun hanesan iha tabela tuir mai
ne’e:
Tabela 4.12: Rezultadu Korelasaun Husi Variavel Rua
Correlations
Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun
Prestasaun
Estudu Alunu
Utilizasaun
Instrumentu
Komunikasaun
Pearson Correlation 1 .604
Sig. (2-tailed) .000
N 42 42
Prestasaun
Estudu Alunu
Pearson Correlation .604 1
Sig. (2-tailed) .000
N 42 42
Fontes: Rezultadu out put SPSS Versaun 16.0, 2016
46
Rezultadu SPSS hatudu katak korelasaun entre Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun ba Prestasaun Estudu Alunu nian = 0,604. Valór refere hatudu iha
relasaun entre variavel X no Y ho kategoria forte ho nivel signifikansia ki’ik liu
0,05. Karik probabilidade > 0,05 maka la iha relasaun no kontraria, karik
probabilidade <0,05 hatudu katak iha relasaun. Instrumentu Komunikasaun
Prestasaun Estudu Alunu hetan valór probabilidade = 0,000 < 0,05 hatudu katak
iha korelasaun ne’ebé signifikante, iha ne’ebé valór korelasaun rxy = 0,604.
4.4.3. Análiza Regresaun Linear Simples
Uza Análiza regresaun simples atu halo predisaun ba buat ruma ne’ebé
akontese hodi nune’e bele antisipa iha futuru. Depois atu hatene relasaun no
influensia entre variavel independente (X) ba variavel dependente (Y). Tuir mai
rezultadu husi análiza regresaun linear simples husi SPSS Versaun 16,0 for
Windows, mak hanesan iha kraik ne’e:
Tabela 4.13: Rezultadu Análiza Regresaun Linear Simples
Coefficientsa
Model
Unstandardized Coefficients
Standardized
Coefficients
B Std. Error Beta T Sig.
1 (Constant) 40.114 8.117 4.942 .000
Utilizasaun
Instrumentu
Komunikasaun
.579 .121 .604 4.788 .000
a. Dependent Variable: Prestasaun Estudu Alunu
Fontes: Rezultadu out put SPSS versaun 16.0, 2016
Bazeia ba rezultadu refere, hetan regresaun linear simples Y = 40,114+
0,579X. Interprestasaun husi modelu iha leten mak hanesan:
47
1. Valór a ho rezultadu = 40,114, signifika iha Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun (X) mamuk ka zero (0) maka kuantidade prestasaun estudu
alunu nian 40,114
2. Valór b ho rezultadu = 0,579, signifika iha relasaun entre Utilizasaun
Instrumentu Komunikasaun (X) no Prestasaun Estudu Alunu (Y) pozitivu ka
kada aumenta valór Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun (X) mak
Prestasaun Estudu Alunu mos sei aumenta.
4.5. Prova Ipóteza
4.5.1. Prova Koefisiente Regresaun Simples (Prova t)
Atu hatene signifikante no influensia husi váriavel Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun ba Prestasaun Estudu Alunu 110 Ano iha Ensino Secundário Geral
Nú 01 lautém. Ba prova t (t-test) mak komparasaun probabilidade tsura ho level of
significance (0.05). Mak sei haree iha tabela tuir mai ne’e :
Tabela 4.14: Valór tsura no ttabela
Coefficientsa
Model
Unstandardized Coefficients
Standardized
Coefficients
B Std. Error Beta T Sig.
1 (Constant) 40.114 8.117 4.942 .000
Utilizasaun
Instrumentu
Komunikasaun
.579 .121 .604 4.788 .000
a. Dependent Variable: Prestasaun Estudu Alunu
Fonte: Dadus Out Put SPSS versaun 16.0, 2016
Rezultadu analiza SPSS versaun 16.0 hatudu katak grau livre df = n-2 =
40 ho nível serteza 95% no nível erru 5% hatudu katak valór probabilidade tsura =
4,788 bo’ot liu husi ttabela = 1,683 (tsura = 4,788> ttabela = 1,683) ba nível erru (5%)
48
tanba ne’e mak rezeita ipoteza mamuk no aseita ipoteza alternativu signifika katak
Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun fó influensia ne’ebé signifikante ba
Prestasaun Estudu Alunu iha Ensino Secundário Geral Nú 01 Lautém Tinan
Hanorin 2016. Tanba ne’e, valór tsura 4,788 boot liu ttabela= 1,683 ho nivel
signifikansia 0,05 ho df = 40. Atu hatene klaru, bele haree iha kurva aseitasaun
no rejeitasaun ípotesa hanesan iha dezeñu tui mai :
Dezeñu 4.3: Kurva Aseitasaun no Rejeitasaun Ipóteze
Bazeia ba dezeñu iha leten, hatudu katak valór tsura= 4,788 boot liu
ttabela=1,863 ho nivel signifikante 95%, ka valór signifikante prova t ho valor 0.000
ne’ebé ki’ik liu husi a ho valór 5% tanba ne’e rejeita ipóteze mamuk (Io) no
aseita (simu) ipóteze alternativu (Ia). Ho nune’e variavel Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun fó Influensia ba Prestasaun Estudu Alunu iha Ensino Secundário
Geral Nu 01 de Lautém tinan hanorin 2016.
4.5.2. Prova Koefisiente Determinante
Uza analiza koefisiente determinasaun atu sukat persentajen konfiabilidade
kona-ba dadus ne’ebé kalkula ona, hodi hatene nivel kona-ba influênsia husi
váriavel independente (X) no váriavel dependente (Y). Bazeia ba konseitu ida
1.863 4.788
Área Rézeita I0
-1.863
Área AseitaIa
49
ne’e mak atu identifika determinasaun koefisiente (R2) iha peskiza ida ne’e liu
husi “model summary” ne’ebé analiza liu husi programa SPSS versaun 16.0 mak
hanesan tabela tuir mai ne’e:
Tabela 4.16 Prova Koefisiente Determinasaun
Model Summaryb
Model R R Square
Adjusted R
Square Std. Error of the Estimate
1 .604 .364 .348 9.872
Fonte: Dadus Out Put SPSS versaun 16.0, 2016
Bazeia ba tabela iha leten, hatudu katak valór R 0,604 no valór R Square
0,364. Valór koefisiente determinasaun (R2) uza atu haree kuantidade hira husi
variavel independente ka Utilizasaun instrumentu komunikasaun (X) ne’ebé bele
fó esplikasaun kona-ba variavel dependente ka prestasaun estudu alunu (Y).
Rezultadu husi kontajen SPSS R2 hetan valór 0,364 ka 36,4% fó
signifikadu katak 36,4% prestasaun estudu alunu hetan influénsia husi variavel
Utilizasaun Instrumentu Komunikasaun (X). Nomos restu hanesan 63,6% ne’e fó
influénsia husi para metru seluk ne’ebé fora husi peskiza ida ne’e.
4.6. Diskusaun
Rezultadu husi peskiza ida ne’e, hatudu katak iha duni influensia utilizasaun
instrumentu komunikasaun ba prestasaun estudu alunu 110 Ano CN iha Ensino
Secundário Geral Nú 01 Lautém Tinan Hanorin 2016, ne’ebé determina husi
koefisiente korelasaun entre utilizasaun instrumentu komunikasaun ho prestasaun
estudu alunu mak 0,604 ho valór signifikante 0,000 ne’ebé ki’ik liu kompara valór
probabilidade 0,05. Ho valór ida ne’e, hatudu katak iha relasaun entre variável
50
utilizasaun instrumentu komunikasaun ba prestasaun estudu alunu kategória forte.
Husi kalkulasaun estatístika regresaun linear simples hatudu katak, utilizasaun
instrumentu komunikasaun iha relasaun ne’ebé pozitivu ba prestasaun estudu
alunu.Valór konstanta (a) ho kuantidade 40,114 ne’ebé interpreta katak bainhira la
hasa’e no la hadi’a entre utilizasaun instrumentu komunikasaun mak prestasaun
estudu alunu ho kuantidade 40,114. Nune’e mós, valór koefisiente (b) ho
kuantidade 0,579, ne’ebé bele interpreta katak bainhira hasa’e ka hadi’a
utilizasaun instrumentu komunikasaun, mak prestasaun estudu alunu sei aumenta
ho kuantidade 0,579.
Nune’e mós, rezultadu husi prova ipóteza hatudu katak valór tsura 4,788>
ttabela 1,863 ba grau 5% ho signifikante 0,000. Ho valór ida ne’e, hatudu katak
peskiza ida ne’e rejeita ípoteza mamuk (I0) no aseita ípoteza alternative (Ia), tan
ne’e bele konklui katak utilizasaun instrumentu komunikasaun parsialmente fó
influénsia ne’ebé signifikante ba prestasaun estudu alunu.
No rezultadu husi koefisiente determinasaun 0,364, ida ne’e hatudu katak
utilizasaun instrumentu komunikasaun fó influénsia ba prestasaun estudu alunu
110 ano CN iha Ensino Secundário Geral Nú 01 Lautém Tinan Hanorin 2016,
atinji to’o 36,4% no restu 63,6% mak influénsia husi fatór ka variável seluk
ne’ebé la deklara iha peskiza ida ne’e.
Ligasaun ho rezultadu peskiza ida ne’e mak Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun presiza aumenta ho bazeia ba Prestasaun Estudu Alunu ne’ebé iha
Ensino Secundário Geral Nú 01 Lautém, ne’ebé Utilizasaun Instrumentu
Komunikasaun fó kontribuisaun tun ba Prestasaun Estudu Alunu. Impaktu
utilizasaun instrumentu komunikasaun ba prestasaun estudu alunu nian mak
51
bainhira alunu sira halimar telemovél hanesan facebook ka halimar game, entaun
sira laiha hanoin seluk atu estudu materia ne’ebé mak mestre/a sira hanorin tiha
ona nomos dalaruma sira haluha traballu (T.P.C) ne’ebé mak mestre/a fó ona,
entaun ida ne’e mak sei sai impaktu mós ba sira prestasaun estudu
Tuir rezultadu diskusaun iha leten, peskizadór hakarak hato’o tan peritu ho
naranH. Abu Ahmadi (1951:151) katak prestasaun estuda mak atividade ne’ebé
hetan ninia presiza mak iha oportunidade boot atu repete fali, fonte esforsu an
hodi hetan ninia extrinsiku (valór, apresiasaun, rekoñesimentu) no hetan ninia
extrínsiku (antuziazmu hodi investiga no interpreta ninia situasaun). Husi
definisaun iha leten, konklui katak definisaun husi prestasaun estuda mak
rezultadu husi esforsu an estuda hodi hatudu ninia média ne’ebé atinje iha formatu
valór.
Arif Gunarso (1993:77) hateten prestasaun estuda mak esforsu ho másimu
ne’ebé atinji husi alunu depois hala’o prosesu aprendizajen. Prestasaun estuda iha
siénsia edukasaun nu’udar rezultadu husi sasukat ba alunu sira inklui fatór
kognitivu, afetivu no psikomotorik tuir prosesu hanorin ne’ebé sukat no uza
instrumentu ne’ebé relevante. Prestasaun estuda katak rezultadu sasukat husi
esforsu avaliasaun ne’ebé indika ho forma símbolu, letra no liafuan ne’ebé mak
haktuir rezultadu husi alunu ne’ebé atinji ona tuir periodu espesifiku. Bazeia ba
esplikasaun iha leten, presiza hatene katak prestasaun estuda nu’udar
rezultadune’ebé alunu atinji husi prosesu aprendizajen. Hanorin tuir tempu
espesifiku ba mudansa komportamentu ne’ebé diak, abilidade no siensia bele
sukat no valoriza ne’ebé atinji tuir realidade.
52
KAPÍTULU V
MAK TAKAN
5.1 Konkluzaun
Bazeia ba rezultadu peskiza no diskusaun, peskizadór hakarak konklui katak
iha duni influénsia ne’ebé pozitivu no signifikante entre variavel utilizasaun
instrumentu komunikasaun ba variavel Prestasaun Estudu Alunu iha Ensino
Secundário Geral Nú 01 Lautém tinan hanorin 2016. Iha ne’ebé valór koefisiente
korelasaun = 0,604 ne’ebé kategoria forte. Nune’e mós, valór tsura = 4,788 boot liu
kompara ho ttabela = 1,863, indika katak aseita ípoteza alternativu no rejeita ípoteza
mamuk ho nune’e kontribusaun variavel utilizasaun instrumentu komunikasaun
ba prestasaun estudu alunu ho valór 0,364 ka 36,4% no restu 63,6% husi fatór
seluk ne’ebé la analiza iha peskiza ida ne’e.
5.2. Sujestaun
Bazeia ba rezultadu peskiza no diskusaun iha leten, atu hato’o sujestaun no
objetivu aumenta Prestasaun Estudu Alunu iha Ensino Secundário Geral Nú 01
Lautém, mak bele sujere hanesan tuir mai ne’e:
1. Ba Alunu Ensino Secundário Geral Nú 01 Lautém atu sujere katak bainhira
iha prosesu ensinu aprendizajen iha sala laran, alunu sira labele halimar
telemovel hanesan game no facebook tanba sei fó impaktu ba ita boot sira nia
konsentrasaun
2. Ba Governu RDTL sujere katak governu tenke toma atensaun ba Alunu
Ensino Secundário iha teritoriu Timor Laran tomak atu kontrola alunu sira
53
labele utiliza telemovel hodi uza facebook,whatsap, mesenger iha prosesu
aprendizajen sala laran.
3. Ba mestre/a sira iha Ensino Secundário Geral Nu 01 de Lautém, fó atensaun
masimu ba alunu sira atu nune’e alunu sira labele halimar telemovel bainhira
iha prosesu aprendizajen nia laran.
4. Ba Peskiza tuir mai sujere katak iha fatór seluk ho valór 63,6% ne’ebé fó
influénsia ba Prestasaun Estudu hodi bele kontinua peskiza tuir mai ho
variavel seluk.
54
BIBLIOGRÁFIA
Abu, Ahmadi. 1991. Psikologi Sosial. Jakarta : Rineka Cipta .
Anas Sudjiono, 2009.Pengantar Statistik Pendidikan. Raja Grafindo Persada,
Jakarta.
Anwar, Saifudin. 2005. “Pengertian Prestasi Belajar”.(http://sunartombs.wordpre
ss.com. Diakses tanggal 15 November 2010, pukul 15.35 WIB)
Anonim, 1981.Metodologi Penelitian Pendidikan. Depdikbud Dirjen Pendidikan
Tinggi, Jakarta
Arikunto, S. dkk. 2012. Penelitian Tindakan Kelas. BumiAksara, Jakarta.
Arikunto, Suharsimi. 2002. Prosedur Penelitian, Suatu Pendekatan Praktek.
Reneka Cipta, Yogyakarta.
. 2003. Prosedur Penelitian Suatu Pendekatan Praktik.
, 2006. Prosedur Penelitian Suatu Pendekatan Praktik. Rineka Cipta,
Jakarta.
Asmara. (2009 :11). Metode dan Disiplin Belajar,15 Juni 2015 (http://hengkiriaw
an. blogspot.com/2012/03/pengertian-prestasibelajar.
html, diunduh,15 juni /15:42:54).
Basuki, Sulistyo. 1998. Dasar-dasar teknologi informasi, universitas terbuka
Depdikbid, cet 1, Jakarta.Bhakti, Bandung.
Cangara, Hafield. 2007. Pengantar ilmu komunikasi. PT Raja Grafinda Persada,
Jakarta.
Djamarah, Syaiful Bahri.1994. Prestasi belajar dan Kompetensi Guru.PT Rineka
Cipta, Jakarta.
Fadhilah. 2010.“Handphone adalah alat komunikasi”. (http://fadhillahmpa.blogsp
ot. com. Diakses 26 Desember 2011)
Effendy, Onong Uchjana. 2003.Ilmu Teori dan Filsafat Komunikasi, Citra Aditya
Bhakti, Bandung.
, 2005. Ilmu Komunikasi Teori dan Komunikasi. PT Remaja
Rosda Karya, Cet. IX, Bandung.
, 1984. Ilmu Komunikasi Teori dan Praktek. Bandung : Rosda
Karya.
55
Ghozali, Imam. 2005. Aplikasi Analisis Multivariate dengan program SPSS,
Badan
Penerbit Universitas Diponegoro, Semarang.
Gunarso, Arif. 1993. Bagaimana Bimbingan dan Penyuluhan Belajar di Sekolah.
Surabaya: Usaha Nasional. BNSP
Harun, Rochajat dan Elvinaro Ardianto. 2011. Komunikasi pembangunan dan
perubahan sosial. Jakarta: PT Raja Grafindo Persada
Herman, Wasito. 1992. Pengantar Metodologi Penelitian. PT Gramedia Pustaka
Utama, Jakarta.
http://musik-borneo.blogspot.com/2009/05/dampak-positif-negatif-handphone-bagi.html
Institutu Nasionál Linguístika (INL), 2005. Disionáriu Tetun-Portugés-Indonézia,
ho Matadalan Gramátika nian, Edisaun Uluk 2005, Universidade
Nasionál Timor Lorosa’e, Dili Timor Leste.
Kunandar, 2007.Guru Profesional Implementasi Kurikulum Tingkat Satuan
Pendidikan (KTSP) dan Sukses dalam Sertifikasi Guru. Raja Grafindo
Persada, Jakarta.
Langit, Dewa, “Fungsi Handphone bagi Masyarakat Indonesian”, www. Dewa
langit.com, 23 Desember 2010.
Mardiana Wati dan A.R. Rizky. 2009. 5 jam Menjadi Terkenal Lewat Facebook
Bandung.CV. Yrama Widya.
Muhammad dan Ridwan Mas’ud (2005).Zakat dan Kemiskinan Instrumen
Pemberdayaan Ekonomi Umat, UII Press, Yogyakarta
Mulyana, Deddy. 2007. Ilmu Komunikasi, Suatu Pengantar. Remaja
Nana Sujana. 1989. Penilaian hasil belajar proses belajar mengajar. PT Remaja
Rosda Karya, Bandung.
Nasution. 1982. Berbagai Pendekatan dalam Proses Belajar Mengajar, Jakarta:
Bina Aksara.
Nur, Sholikah, dkk. 2013.Hubungan Intensitas Penggunaan Facebook Dengan
Motivasi Belajar Mahasiswa S1 Keperawatan Semester II Stikes
Muhammadiyah Lamongan. Di’akseskan pada tanggal 17 Januari 2015,
Online.
Nurmihasti, D. A. (2012) Dampak Kegiatan Mengakses Facebook Terhadap
Prestasi Belajar Siswa Kompetensi Keahlian Jasa Boga Kelas XI Di SMK
56
N 3 Wonosari (Skripsi).Fakultas Teknik Universitas Negeri Yogyakarta,
Yogyakarta
Pawito, dan C Sardjono. 1994. Teori-Teori Komunikasi. Buku Pegangan Kuliah
Fisipol Komunikasi Massa S1 Semester IV. Surakarta: Universitas Sebelas
Maret.
Rachmayani, Lusi E. 2011, studi penggunaan sosial networking sebagai media
pembelajaran bagi mahasiswa akuntansi di UPN “VETERAN”
Jatim.Skripsi. Jurusan Akuntasi, fakultas Ekonomi, UPN”VETERAN”
JATIM.
Riduwan, 2003.Skala Pengukuran Variabel-variabel Penelitian, Cetakan Kedua,
Penerbit Alfabeta, Bandung.
. 2004.Metode &Teknik Menyusun Tesis. CV Alfabeta, Bandung.
. 2010.Belajar mudah Penelitian untuk Guru, Karyawan, dan peneliti
pemula. Alfabeta, Bandung.
. . 2010. Metode dan Teknik Menyusun Tesis. Penerbit Alfabeta, Bandung.
Rineka Cipta. Jakarta.
Robiko, M. 2013.Pengaruh Penggunaan Facebook Terhadap Interaksi Sosial.
Jornal PPKN UNJ.Vol 1 No.2.
Rudiansyah. 2008.
definisihandphone“. (http://handphonemaniax.110mb.com.diakses 26
Desember 2011)
Sandjaja, S. 1993. Hubungan antara kemampuan persepsi visual dan tingkat
pendidikan orang tua Dengan kemampuan membaca di SD Kanisius
Semarang Barat.
Slameto. 2010. Belajar dan faktor-faktor yang mempengaruhinya. PT Rineka
Cipta, Jakarta.
Soerjono Soekanto, 1982. Pengantar Penelitian Hukum, Jakarta: Universitas
IndonesiaPress.
Sugiono. 2007. Metode Penelitian Pendidikan, Pendekatan kuantitatif, kualitatif
dan R&D. AlfaBeta, Bandung
. . 2004. Metode Penelitian Bisnis. Penerbit CV. Alfabeta, Bandung.
. 2011.Metode Penelitian Kuantitatif, Kualitatif, dan R&D. CV Afabeta,
Bandung
57
, Edy. 2013. Penggunaan Facebook Sebagai Media Tutorial
Pembelajaran Kimia Untuk Peserta Didik SMA/MA Kelas X. Skripsi.
Jurusan Pendidikan Kimia, Fakultas Sains dan Teknologi, UINSK,
Yogyakarta.
Suharsimi, Arikunto. 1992 .Prosedur Penelitian Suatu Pendekatan Praktik. PT
Rineka Cipta, Cet. Ke X, Jakarta.
Suprapto, Tommy. 2006.Pengantar Teori Komunikasi. Media Pressindo, Cetakan
Ke-1. Yogyakarta.
Suryabrata, S. 2005. Metodologi Penelitian.PT RajaGrafindo Persada, Jakarta
. 1995.Metodologi penelitian.PT Raja Grafinda Persada, cet.1X, Jakarta.
Vardiansyah, Dani. 2004. Pengantar Ilmu Komunikasi.Ghalia, Cetakan Ke-
1.Bogor Indonesia.
Wright, Charles, R. 1992. Sosiologi Komunikasi Massa, Penyunting Jalaludin
Rakhmat. Bandung Remaja Karya.
Wikipedia.“Telepon_genggam”.(http://id.m.wikipedia.org/wiki/Telepon_genggam
. Diakses 27 Desember 2011)
Wikipedia, Ensiklopedia Bebas “Telekomunikasi”.http://id.wikipedia.org/wiki/Tel
ekomunikasi (Diakses tanggal 12 desember 2010)
Zakiah Dradjat, Dkk. 1995. Metode Khusus Pengajaran Agama Islam. Bumi
Aksara, Cet. 1, Jakarta.
Zambrana, A. 23 Desember 2010. Pengertian Handphone,www. Mokletrpl2.Blogs
pot.com.
Komentar
Posting Komentar